Thomas Hodges suundub missioonile Taiwanisse
Thomas Hodges suundub aastaks õppima Washingtoni National Defense Universitysse, mis on Ühendriikide kaitseministeeriumi hallatav riigikaitse kõrgkool, kus valdavalt õpivad kaitseväelased ja vähesel määral ka diplomaadid.
“Ühtlasi kavatsen täiendada oma hiina keele oskust. Olen seda keelt varem õppinud, aga palju unustanud. Või nagu Hiinas öeldakse “õpetajale tagasi andnud”, tahaksin seda raskelt kätte võidetud keeleoskust taas kasutada,” sõnab Hodges.
Õpingute järel plaanib ta jätkata diplomaatilist tööd Taiwanis Taipeis asuvas Ameerika Instituudis. Olukorras, kus Hiina võimu all olevas Taiwanis Ühendriikide saatkonda ja ametlikke diplomaatilisi suhteid pole, on seal seda suurem roll instituudi kanda.
Hakkab hiina keelt õppima
Hodges sõnab, et teda huvitab sellel missioonil just eelkõige demokraatia, aga miks mitte ka kapitalismi võimalikkus ja edu hiinakeelses keskkonnas. “Olen varem töötanud Kirde-Hiinas. See väljakutse sai alguse sellest, et töötasin Washingtonis ja tundsin, et minu töö oli muutunud igavaks,” ütles Hodges. “Kui pakuti võimalust õppida keelt ja asuda tööle Hiinas, tundus see mulle just selle vajaliku väljakutsena. Muide, Kirde-Hiina kliima on isegi jahedam kui Eestis.”
Eesti keele oskus, mis Hodgesil on hästi käes, tuli talle peaaegu sama suure vaevaga kui hiina keel. “Eesti keele grammatika on ikka väga keeruline,” tunnistab ta. “Ma ei suuda siiani eesti keeles vigadeta kirjutada, olen paljusid asju teinud ikkagi koostöös oma meeskonna, õigemini naiskonnaga.”
Keeled on Hodgesile suhteliselt kergesti külge hakanud. Lääne-Euroopa missioonide tarvis on ta õppinud selgeks saksa, prantsuse ja hollandi keele – töötas ta ju Haagis Ameerika saatkonnas. Euroopale lisaks on ta töötanud Aafrikas Senegalis.
“Eestisse oli hea tulla neli aastat tagasi – siin arenes kõik nii kiiresti,” ütleb Hodges. “Siis oli põnev ja kiiresti muutuv aeg. Bush oli just oma kõnes rääkinud NATO laienemisest, kuid siis sellesse veel kui reaalsesse võimalusse ei suhtutud. Nüüd on see kõik reaalsus.”
Hodges põhjendab Baltikumi tulekut sellega, et tema emapoolsed vanavanemad olid leedu päritolu juudid, kes Kanadasse emigreerusid. “Minu jaoks on Balti riikide okupeerimise temaatika ja nende riikide kuuluvus Lääne-Euroopasse kogu aeg selge olnud,” tunnistab ta.
Milles näeb Hodges Eesti edasist arengut? “Meie oleme tegelenud palju hariduse ja stipendiumiprojektide ning kirjastustegevusega,” võtab ta oma töö Eestis kokku, viidates avalikele infopunktidele Narvas, Viljandis, Kuressaares. “Ma arvan, et kolmas sektor peaks Eestis hoogsalt arenema, kas või HIV-i ja inimkaubanduse ning narkosõltuvusprojektide puhul. Suurfirmad võiksid rohkem ühiskondlikult mõelda ning heategevuslikke projekte arendada. Keskkond on siin ärile avatud.” Kuidas Hodges oma eesti keele oskust kavatseb rakendada? “Mul on Washingtonis mitu eestlasest sõpra. Ja kui Hemingwayd uskuda, on igas sadamas mõni eestlane. Ma usun, et ma leian selle eestlase ka Taiwanist.”
