Selles mõõtkavas trükikaardi tarvis on Eestit kaitsejõudude peastaabi ning maa-ameti tellimusel kaardistanud piirivalveamet. Kõigi mainitud asutuste esindajad arutasid oma huvivaldkonnad 2000. aastal läbi, et üksteist kaardistatavate alade osas ei dubleeritaks.

Esiteks vajasid kaitsejõud seniste L-EST-i ristkoordinaatide asemel UTM-i ristkoordinaatide võrku. Vastasel korral oleks raske koordineerida rahvusvahelisi operatsioone. Uutele kaartidele tekkis hulgaliselt ääreinfot – näiteks inglis- ja eestikeelne sõnastik pinnavormide nimetamiseks, diagramm, mõõtkavad.

Eelmainitud kaardid on nüüd küll kasutusel kaitsejõududes, piirivalves ja ka päästeametis, kuid oluliselt vähem politseiametis. Arvestades jõustruktuuride koostööd ühendoperatsioonidel oleks ühtse kaardi kasutamine igati mõttekas. Kas või metsatulekahjude ja looduskatastroofide likvideerimisel või ka kadunud inimeste otsimisel.

Tsiviilisikutele on kaitsejõudude kaardid valdavalt kättesaamatud, sest kaitsejõud ei tohi neid ise turustada, kuid nüüd on need tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Valdavalt on kaitsejõud kaardistanud neile olulisi strateegilisi alasid – põhjarannikut – ja piirivalveamet omakorda lõuna- ja idapiiri.

Kaitsejõud kaarti turustada ei tohi

“Me oleme seda trükikaarti teinud oma muu töö kõrvalt,” sõnab kaitsejõudude peastaabi militaargeograafia grupi ülem kapten Andris

Sprivul. “Meie põhieesmärk on ikkagi 1: 50 000 ja 1: 250 000 kaardid, nende uuendamine ja kaarditarkvara,” ütleb grupi ülem.

Et põhikaart oleks tsiviilisikutele kättesaadav, on peastaap vahetanud maa-ametiga kaardilehti – 100 lehte kaitsejõudude kaardistatud alasid maa-ameti kaardistatud alade vastu.

Tänaseks on kaitsejõudude eelarvelised summad kaardistamiseks ammendatud ning maa-amet peab edaspidi oma jõududega hakkama saama. Kindel pole aga, milline strateegiline kava maa-ametil kaardistamise osas on.

“Eestis on olemas 1: 10 000 digitaalkaart ja meie suund on sellele, et töötada neid andmeid ümber 1: 20 000 trükikaardiks,” sõnab maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner.

Maa-ameti koordineerimisel oli eelmise aasta lõpuks toodetud 157 kaardilehte. Kaitsejõudude peastaabi tellimusel ja nende eelarvest tulevatest summadest on valminud viie aastaga 133 lehekülge 1:20 000 mõõtkavas Eesti trükikaarti.

Trükikaart või digitaalkaart?

Vallner näib hindavat eelkõige digitaalse kaardi eeliseid, ehkki metsa kaasa võtta on seda oluliselt keerulisem. Samuti peab ta oluliseks 3D-kaardi loomist. Paberkaardid on end aastate lõikes tõestanud ja ilmselt ei kao nüüdki kuhugi. Ehkki Eesti 1:20 000 kaardipakk oleks sedavõrd kopsakas, et tema mahutamiseks läheks vaja eraldi riiulit.

Kapten Sprivuli sõnul on nii vallavanemaid kui ka eraisikuid nende poole pöördunud just Eesti põhikaardi saamiseks, kuid nemad seda müüa ei saa.

Vallner sõnab, et jah, need 100 lehte kaitsejõudude tehtud kaarti on neil küll olemas, aga keegi pole nende vastu eriti huvi tundnud. Vajadusel on lehti küsijatele posti pandud. Vallneri sõnul on Eesti põhikaardi probleem ülevõimendatud.

“Minu arvates on neid kaardilehti mõnedes firmades märkmepaberiks lõigatud,” ütleb Vallner. “Trükikaart muutub iga aastaga üha vähem ja vähem oluliseks. Kõiki piirkondi polegi vaja kaardistada, neid soid ja metsi näiteks. Oluline on see kaart pigem sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse, või Tallinna ümbruses. Kui pole nõudlust, pole seda ka mõtet teha. Kõigepealt tuleb saada tellimus.” Tavaliselt on tellija näiteks kohalik omavalitsus.

Kuid ajakirjas Geodeet (nr 30/2005) ilmunud artiklis kirjutab Aime Sta‰kevit‰ maa-ametist, et põhikaardi trükikaarte müüakse Regios, maa-ameti andmekogude arhiivis ja mõnes Lõuna-Eesti raamatukaupluses. Nõudlus olevat suur – matkajatest ja turistidest kuni omavalitsus- ja äritegelasteni. Võrumaa kaardilehtedest on tehtud kordus-trükke, tiraaĻ on tavaliselt 500 või 1000, kordustrükkidel 250.

Ehkki 1:20 000 trükikaart peaks olema maa-ameti prioriteet ja Eesti põhikaart, pole kindel, millises strateegilises tempos need paarsada puuduolevat lehekülge ilmavalgust näevad. Maa-ameti lubadust mööda peaks nad edaspidi tegema aastas 40 lehekülge põhikaarti. Ilmselt on riiklikul AS-il Eesti Kaardikeskus nii lootust senisest rohkem tööd teha.

Selle tempoga kuluks kaardi valmimiseni veel mõnigi aasta, kuid kindlasti vähem kui 60 aastat, millega Soome sai oma alad kaardistatud. Aga eks vahepeal ole ka kaardistamistehnoloogia oluliselt muutunud.