Toimiv, normaalne ja tänapäevane organisatsioon, mis vajaks nüüd kindlust ja stabiilsust. Seda tagavad politseiasutuste etteotsa valitud juhid, meeskonnad ja juhtimisstiil, mis sai kaks aastat tagasi paika pandud. Politsei on praegu Eesti üks arenenumaid organisatsioone.

Nii Soome kui ka Rootsi kolleegid on käinud vaatamas, mida oleme viimase paari aastaga teinud. Leedust ja Lätist rääkimata.

Kuidas politseireformi hindate?

Parimad hindajad on need, kelle jaoks politsei töötab – inimesed, keda politsei peab kaitsma. Kõik uuringud näitavad, et usaldus on pidevalt kasvanud ja jõudnud 76 protsendini. Teine näitaja on kuritegevuse statistika, ka selle poole pealt on positiivseid nihkeid. Klassikaline kuritegevus on vähenenud, on lisandunud pisikuriteod. Politsei töötulemused on pärast viimast reformi tunduvalt paranenud.

Kuidas hindate läinud aastal tehtud otsust, millega juurdluste juhtimine anti prokuratuuri kätte?

Usun, et üldkokkuvõttes oli see õige samm, ja nüüd, aasta möödudes, hakkab see ka kinnitust leidma. Loomulikult oli seegi suur reform, mis tekitas segadust nii ühe kui ka teise institutsiooni töötajates. Praegu võib öelda, et koostöö on sujunud. Muidugi on olnud ka probleeme, aga kõik on lahendatud.

Miks on politseiameti juhtide seas toimunud suuri muutusi?

Politseiamet on alati olnud suletud, kuid tahtsime tuua sisse n-ö rohujuure tasandilt tänapäevaste teadmistega noori energilisi inimesi, kes tahaksid ja suudaksid meie politseid edasi viia.

Kas politseiametis tekitas uute tulek ka pingeid?

Kindlasti oli politseis teatud ebakindlus ja hirm. Paratamatult on kõik suured reformid inimestes teatud segadust ja stressi tekitanud. Paljudele jäi kindlasti kibestumistunne. Stabiilsust ja koostööd on organisatsioonis võimalik tagada ainult teatud aja jooksul. Ainult ilusa jutuga politseinike südameid ei võida. Selle viie aastaga, mis on politseijuhi ametiaeg, peaks saama ühe reformi lõpule viia. Tekib stabiilsus ja usk, et otsused on olnud õiged. Praegu lõpeb see poole pealt. Ka uude juhti hakatakse suhtuma skeptiliselt, ettevaatlikult ja tähelepanelikult. Kindlasti pole see lihtne.

Aga kas ise jätkate politseiameti asedirektorina?

Jah, juttu on olnud, et mulle seda kohta pakutakse. Samas võin öelda, et see pole olnud ainus pakkumine. Olles töötanud organisatsiooni juhina, pole kindel, kas on mõttekas selles organisatsioonis mingil muul positsioonil jätkata. Miks mitte selle süsteemi läheduses? Riigi julgeolek hõlmab väga paljusid valdkondi.

On ka erasektor üks võimalus?

Kaalun kõiki pakkumisi. Otsuse langetan lähipäevil, hiljemalt 31. augustiks, kui mu puhkus lõpeb.

Tulles tagasiastumise juurde, siis miks te ikkagi sise- ja peaministrile kogu lugu ära ei rääkinud?

Vastasin ausalt kõigele, ei valetanud ega vassinud. Ei siseministeeriumi poolsed distsiplinaarjuurdluse korraldajad, siseminister ega peaminister tundnud vähemalgi määral huvi ega küsinud sõnagi mu vanemate tagasisõidu kohta. Mõlema ministri avalikkusele väljendatud pahameele taustal, nagu oleksin fakte varjanud, on tagaplaanile jäänud tõsiasi, et tagasisõidu viisi osas ei tuvastanud siseministeerium ka nüüd mingit seaduserikkumist.

Kui jutt käib pahameelest, et ma neile kõiki sõitu puudutavaid detaile ei rääkinud, siis samahästi võidaks olla solvunud, et ei rääkinud ka, kus mu vanemad taastusravil viibisid, kas maksid sularahas või kaardiga, mida nad sõid ja milliseid haigusi põevad.

Olete töötanud avalikus teenistuses 23 aastat, enne seda teil selliseid probleeme polnud. Kui poliitiline on teie hinnangul politsei peadirektori koht?

Politsei peadirektori amet on kindlasti suure diplomaatia koht. Ei kasutaks sõna poliitiline. Suhelda tuleb väga palju väljapoole, leida organisatsioonile toetajaid. Sellest oleneb, kui suure ressursiga on organisatsioon kaetud.

Kui hakkasin tegema teatud muudatusi, olgu see keskkriminaalpolitsei reorganiseerimine või politseiameti reorganiseerimine, siis anti mõista, et sellest tuleb püha missioon, mille eesmärk on minu lahtikangutamine. Seekord see ka õnnestus. See on üks elu paremaid õppetunde ja nagu üks minister on öelnud – kõik, mis ei tapa, karastab.

Olete te ka teadlik, kes need inimesed on?

Neid on siin ja seal. Ka poliitikute seas. Loomulikult olen teadlik, kes need on. Ma pole pika viha pidaja, olen normaalne inimene ning mulle meeldivad ausad ja korrektsed inimesed.

Kuidas hindate meedia tegevust?

Meedia teeb oma tööd. Meedial on omad eesmärgid, on see siis teatud uudiste edastamine või kasumi teenimine. Oleme kõik ühes teatris, kus igaühel on mängida oma roll. Kindlasti ei süüdista meediat.

Valitsus vabastas Antropovi ametist

Valitsus vabastas eile Robert Antropovi politsei peadirektori ametist.

Tagasiastumisavalduse esitas vanemate politseiautoga sõidutamise pärast skandaali mässitud Antropov läinud reedel ise pärast seda, kui peaminister Andrus Ansip ja siseminister Kalle Laanet teatasid, et on tema vastu usalduse kaotanud.

Alates sellest nädalast juhib politseiametit kohusetäitjana Antropovi senine asetäitja Raivo Aeg.

A.F.