Murdepunktide aastakümme

Me elame Maa murdeaastatel. 2007. aastal satub maaelanikkond linnaelanikkonnaga võrreldes vähemusse. 2003. aastal ületas inimkond piiri, kus keskmine naine ei sünnita enam nii palju lapsi, et tasakaalustada rahvaarvu – ennast ja laste isa. 2000. aastast alates ületab vanade inimeste hulk noorte hulga. Lähiaastatel ületab ülekaaluliste inimeste arv alakaaluliste arvu. Maa rahvastikus on toimunud midagi väga olulist, mis hakkab arvudest välja paistma.

Igaüks, kes on praegu vähemalt 45-aastane, on saanud omaenda eluajal näha rahvastiku kahekordistumist Maal. Kunagi enne ei ole sellist põlvkonda olnud. Ega tule tulevikus. 1960. aastal elas Maal 3 miljardit inimest. 2005. aastal 6,5 miljardit. Inimasustus pole eales kasvanud nii kiiresti. Ega tee seda ka kunagi tulevikus.

Möödunud sajandi keskel toideti tööstusmaade rahvast kõrgelennuliste visioonidega: pajatati jutte tulevikus ilmuvatest klaasiga kaetud linnadest ja majadest, kust pole vaja kogu elu väljuda. Nüüd on jutud vaibunud. Linnad aga tegutsevad. Üks põllumees toidab praegu keskeltläbi iseennast ja üht linnameest. Sajandi keskel tuleb tal toita iseennast ja kahte linlast.

Kasvu peatumine hirmutab

Rahvastiku kasvu pärast on muret tuntud aastatuhandeid. Nelja aastatuhande vanused Babüloonia kiilkirjatahvlid kurtsid, et maailm on inimesi nii täis, et juurde enam ei mahu. Kasv jätkus. 18. sajandi lõpul ennustas Thomas Malthus, et kui rahvastiku eksponentne kasv jätkub, saavad toiduvarud otsa. Kasv jätkus. 1972. aastal visandas Donella Meadows, et inimesi ei saa enam palju juurde tulla. Kasv jätkus.

Nüüd on kasv peatumas. Kuid praegu, mil inimkond on hakanud oma kasvu aeglustama, peab ta teisalt sööma ülikiire ja ajaloos enneolematu kasvu vilju.

Tasakaalukaima ennustuse kohaselt peatub Maa elanike arv 9 miljardi juures. Ühelt poolt on see ju tore. Maa ei suudagi toita lõputult palju inimesi. Kuid teisalt pole olnud ühtegi ühiskonda, mis poleks põhinenud kasvul. Rahvastiku kasv tagab üha enama ja enama arvu noorte inimeste juurdevoolu ning see omakorda majanduse kasvu. Vanu, tööst kõrvale jäänud inimesi saab nõnda ülal hoida suurema vaevata. Kasvu peatudes tekib ettenägematuid hädasid.

Arv 9 miljardit ei ütle palju midagi, kui me ei vaata piirkondlikke erinevusi. Ja siin on olukord drastiline. Peaaegu kogu rahvastiku kasv järgneva 45 aasta jooksul toimub praegu majanduslikult vähem arenenud piirkondades. Migratsioonil on Maa rahvastiku kasvule vähe lisada, küll aga võtta. Mida suurem migratsioon, seda pisem iive. Elukohamuutjad siirduvad kõrge sündimusega maadest madala sündimusega maadesse.

Linn on haavatav

Linn kaldub end asutama paikadesse ja keskkondadesse, mis on haavatavad. Ning muutes neid keskkondi, suurendab ta iseenda haavatavust. Näiteid leiab kahjuks ka lähiminevikust. New Orleans on muutnud Mississippi kulgu, hävitanud selle delta märgalad ja asetanud end nende vahele, püstitades kaitseks paise. Ja muutes paikkonna seega hiigeltormidele kättesaadavamaks.

Sri Lanka rannikult toimuv pidev korallirööv läks samuti kalliks maksma. Korallimüürini jõudes nõrgenes tsunamilaine külgede suunas. See on ka põhjus, miks hotellide läheduses olid purustused pisemad – hotelliomanikud kaitsevad koralle turistide tarbeks. Koralliröövlid lasevad koralle lõhkeainega õhku, purustades need täielikult. Kui säilinud ökosüsteemi puhul edenes jõulutsunami sisemaale kõigest 50 meetrit, siis suuremate korallipurustuste aladel 1,5 kilomeetrit.

Siiani võib aeg-ajalt lugeda juttu, et maapaigad on linnast tervislikumad. Kui aga vaadata asja laiemalt, üleilmselt, siis pole see kaugeltki nõnda. Kuigi meie sajandi esimene kümnend on aeg, mil linnadesse koguneb rohkem inimesi kui maapiirkondadesse, on linnad ikkagi tervislikumad. Sealsed sanitaarolud on paremad ja ka arstiabi paremini kättesaadav. Viimased uuringud on ümber lükanud sellegi legendi, et linnas on inimene üksildasem kui maal. Pigem viib linnade maale lähenemine ehk slummistumine inimesi tervislikest oludest ennem eemale kui lähemale. Lõpuks jääb maal rohelust vähemaks kui linnas. Viimsi valla näide on siin iseloomulik. Tuli rajada looduskaitseala, et säiliks lapikegi rohelust, kuhu elanikud saaksid vabalt minna.