Järjekordne Pae tänava pomm tappis juhusliku möödakäija
Pommiplahvatuste uurimist juhtiva riigiprokuröri Heino Tõnismäe sõnul oli hukkunu ilmselt juhuslik ohver, kes sattus valel ajal olema vales kohas. Seda, et tegu võis olla pommipanija endaga, pidas Tõnismägi väga ebatõenäoliseks. “Kuid kontrollime kõiki variante,” kinnitas ta.
Plahvatuses hukkunud 27-aastane Aleksander oli Pae tänavale kolinud kõigest kaks kuud tagasi. Kuna tegemist oli töötu narkomaaniga, pidas Tõnismägi tõe-näoliseks, et noormees oli lihtsalt teel endale uut narkodoosi tooma. “Toas oli tuli põlema ja muusika mängima jäetud,” rääkis ta. “Ta ilmselt läks lihtsalt üle selle tühermaa, kas bussipeatusesse või kuhugi sinna lähedusse.” Mehe korterist leiti ka süstlaid.
Seekordne pomm plahvatas Pae tänaval maja 17A lähedal asuval tühermaal. Plahvatuskohast lähima majani on sadakond meetrit, hoonetele plahvatus purustusi ei tekitanud, samuti ei ole teisi vigastatuid.
Nii nagu varasemate pommiplahvatuste puhul, jääb prokuratuur oma kommentaarides napisõnaliseks. Tõnismäe sõnul ollakse info avaldamisega ettevaatlikud, sest info võimaldab ka kurjategijatel ennast paremini varjata.
Küll kinnitas Tõnismägi, et varasemad pommid on oma ehituselt mitmes osas olnud sarnased. Eilse plahvatuse kohta kindlad andmed eile õhtuks puudusid. Varianti, et tegu võib olla ühe kindla saripommipanijaga, Tõnismägi ei kinnitanud ega lükanud ümber. “Kui ta meil käes on, siis ma saan anda ammendavad vastused,” ütles ta. “Siis saame teada tema motiivid ja mõttelaadi, praegu on kõik ainult versioonid.” Töös on aga kümneid versioone.
Käidav koht
Pae tänav 15 elanikud võtsid nende elukoha lähedal toimunud plahvatust rahulikult, sellega ollakse juba harjunud. “Kohe esimene mõte oli, et plahvatus toimus,” rääkis Taimo, kelle abikaasa plahvatuse hetkel köögis hommikusööki valmistas. “Ainuke küsimus oli, kas nüüd keegi surma sai.”
Tema sõnul käivad sealtkandi inimesed sellest tühermaast iga päev üle, sinna veetakse ka näiteks majade vahelt kokku riisutud puulehti. “Sõidame sealt iga päev mööda,” rääkis Taimo. “Ma viisin just ise ka lehti sinna.”
Plahvatuskoht on ka paljude laste igapäevane koolitee. “Nad lähevad siitsamast iga päev kooli,” sõnas Taimo.
Tallinna linn pani juba pärast viimast pommiplahvatust 9. septembril välja 200 000-kroonise preemia inimesele, kes annab vihje, mis viiks pommipanija tabamisele. Seni pole ka see vilja kandnud.
Seda, milliseid uusi turvaabinõusid on Pae tänava piirkonnas plaanis kasutusele võtta, Tõnismägi ei avaldanud. “Me ei saa neid asju afišeerida,” sõnas ta, kinnitades, et piirkond on terava tähelepanu all.
Möödunud aastal võeti inimestelt ära 30 kilo ebaseaduslikku lõhkeainet
Ammoniit, heksogeen ja trotüül
Kaitsepolitsei hinnangul on Eestis endiselt liikvel rohkelt lõhkeainet, mis võib küllalt kergelt sattuda kurjategijate kätte – nii oli näiteks kümme aastat tagasi kaitsepolitsei saagiks 3 tonni lõhkeainet.
Sellega võrreldes on praegu olukord mõnevõrra parem – mullu võttis kaitsepolitsei inimestelt ära üle 30 kilogrammi lõhkeainet.
Levinuimad lõhkeained Eestis on ammoniit, heksogeen ja trotüül. Lõhkeaine on ringlusesse läinud paljudest kohtadest. Ammoniiti kasutatakse näiteks kaevandustes. Palju on ka Nõukogude sõjaväest maha jäänud lõhkeainet – peamiselt heksogeeni. Ka on teada eelkõige Eesti kaitsejõudude alguspäevilt juhtumeid, kus on üritatud lõhkeainet välja smugeldada.
Lõhkeainet hoitakse kodus ka kuriteoplaanita
“Iga päev leitakse midagi maa seest,” rääkis kaitsepolitsei pressiesindaja Henno Kuurman.
Sellisel juhul on enamasti tegu maa sisse jäänud miinide või muu sõjamoonaga.
Lõhkeaine olemasolul ei ole pommi valmistamine eriti keeruline, vaja on veel vaid detonaatorit ning päästikut. Kuurmani sõnul on Eestis ka paljudel tavainimestel arusaamatutel põhjustel kodus lõhkeainet, mis on sinna lihtsalt seisma jäänud. “Isegi need, kel puudub kuritegelik eesmärk, hoiavad millegipärast lõhkeainet kodus,” rääkis ta.
Lõhkeaine omamine on tsiviilkäibes aga seadusega karistatav, samuti puudub igasugune seaduslik võimalus lõhkeainet kasutada. A.F.
