Looduslik valik toimub ka inimese arengus
Septembris avaldati artikkel inimese kõige lähedasema sugulase simpansi genoomist. Ehkki teda lahutab meist 40 miljonit aastat, erinevad meie genoomid vaid ühe protsendi võrra. Kuid üllatuslikult erinevad inimese ja simpansi genoomide need osad, mida peetakse mittekodeeritavateks ja nimetatakse isegi rämpspärilikkusaineks. Neid on tervelt nelja protsendi jagu. Mis siis ikkagi teeb inimesest inimese? See pole veel täpselt selge, kuid mõni geen, mis mõjutab aju ja käitumist, on juba teada.
Evolutsioon toimub edasi
Inimese DNA täpsem uurimine näitas, et olulise osa meie geenidest kujundas viimase 50 000 aasta jooksul toimunud looduslik valik. Võimalik, et need on mõjutatud isegi inimkultuurist, nt põllumajanduse tekkest ja elu nihkumisest tihedalt asustatud piirkondadesse.
Üks viis, kuidas looduslikku valikut märgata, on uurida geneetilise koodi muudatusi DNA tähtedes: SNP-sid ehk üksiku nukleotiidi mitmekujulisust (inglise keeles single nucleotide polymorphism). Otsitakse SNP paare, mis esinevad sagedamini kui põlvkondade jooksul toimuv juhuslik geneetiline kohavahetus seda eeldaks. Sellised korrelatsioonid esinevad, kui looduslik valik eelistab mingit geenivarianti ning valib seega välja ka sellega külgnevad SNP-d.
California ülikooli teadlane Robert Moyzis otsis oma kolleegidega kogu inimese kromosoomi peale laiali hajunud 1,6 miljoni SNP jaotust. Selgus, et umbes 1800 geeni ehk 7 protsenti geenidest on viimase 50 000 aasta jooksul muutunud loodusliku valiku tõttu. See on umbes sama osa, mis on muutunud maisis alates ajast, mil inimene selle kultuurtaimeks tegi. Oma tulemused avaldas töörühm USA teaduste akadeemia toimetistes.
Moyzis spekuleerib, et samamoodi oleme me end ise moodsa tsivilisatsiooni teel kodustanud. Muutes oma keskkonda radikaalselt ja kiirelt oma kultuuri läbi, oleme endale peale pannud ka uued valiku liigid.
Ebaharilikult suur osa hiljuti muutunud geenide hulgas on geenidel, mis mõjutavad valkude ainevahetust. Võib-olla on see seotud söögisedeli muutumisega põllumajanduse tekkest alates. Teine suur osakaal on geenidel, mis on seotud nakkustele vastuhakkamisega. See võis olla oluline asustustiheduse kasvades. Valikusse sattusid ka geenid, mis on seotud aju talitlusega. See võis olla oluline kultuuri arendamiseks.