Möödunud sajandi Eesti teatri tippmees Mikk Mikiver läks ära
Eesti Draamateatri näitlejad tunnistasid hiljuti lootusrikkalt, et plaanivad lavale tuua rootslase Lars Noreni näitemängu “Vaikne muusika”, lavastajaks Mikk Mikiver. Temast jääb see põhjamaiselt karge ja vaoshoitud näidend tegemata.
Teatrimaailmas kasutati harva Mikk Mikiveri liignime, ikka öeldi Mikk. Sellest rääkis juba Voldemar Panso, kui kirjutas raamatusse “Portreed minus ja minu ümber” peatüki, mille tiitliks oli “Mikk”. “Aga kõik ütlevad Mikk, nagu olekski tema priinimi Mikk,” kirjutas Panso oma tuntud ja armastatud õpilase kohta.
Seitsmekümnendatel ilmunud raamatus ütles Panso Miku kohta: “Kohe oli keskealine ja kohe ei olnud keskpärane. Kas alati hea? – Rohkem alati uus.”
1967. aastal tegi Mikiver “Antigone” lavastuse, kus hakkas kõlama kuuekümnendate põlvkonna jaoks oluline kompromissituse teema. Anouilh’ näitemängu nimitegelane läheb konflikti valitseva võimuga, sest ei saa käituda teistmoodi kui südametunnistuse järgi. Mitteleppimisest rääkis ka Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Kaplinski “Neljakuningapäev”, mis võimude survel mängukavast välja suretati. 1978. aastal lavastas Mikiver kümnendi “Hamleti”, peaosas Juhan Viiding.
Eestlaslikku jonni ja kangust kandis Mikk Mikiveri mängitud Vargamäe Andrese roll Voldemar Panso lavastatud Tammsaare-lavastuses “Inimene ja revolutsioon”.
Jaan Kruusvalli “Pilvede värvid” Draamateatris rääkis ajaloost ja eesti inimesest selles avaralt ja julgelt aastal 1983, mil perestroika-tuuli polnud veel puhumas ja nälg tõe järele eriti suur.
Uued eesti näitemängud
Suursündmusteks Eesti teatris on jäänud Mikiveri osatäitmised Adolf Šapiro Tšehhovi-lavastustes: Lopahhin “Kirsiaias” ja Veršinin “Kolmes ões” ning Protassovi roll Tolstoi “Elavas laibas”. Osatäitmine Turgenevi järgi tehtud Linnateatri tipplavastuses “Isad ja pojad” jäi tervise pärast katki.
Mikk Mikiveri lavastuste nimistus on suur osa uusi eesti näitemänge. Paljud neist said tema käe all esmalavastuse. Mikiveril oli eesti autoritega soe kontakt ja suur usaldus.
“Ütleme näiteks viimane Krossi näidend või ka eelviimane, “Doktor Karelli raske öö” – need on tulnud minu juurde Krossi enda ettelugemise kaudu, mis on jube põnev. See, kuidas ta loeb ja kuidas – kui ta on juba viisteist minutit lugenud, ta hakkab oma tugitoolis mängima kõiki tegelasi, köhatab ka juurde ja remargid mängib lahti –, see on vapustavalt kaunis,” rääkis Mikiver lavakunstikooli lavastajaõpilastele kohtumisel, mille sisu on kirjas “Lavastajaraamatus”.
“Kui Jaan Kruusvall jätab näidendi valvelauda, peale kirjutatud “Sulle tutvumiseks”, siis on ka üsna tõenäoline, et ma seda teen,” selgitas lavastaja oma tükivaliku üksikasju.
Lisaks Krossile ja Kruusvallile on Mikiver lavastanud ka Kitzbergi, Tammsaare, Lutsu, Mats Traadi, Rein Saluri ja Madis Kõivu loomingut.
Mikk Mikiverist jäi järele suur hulk filmirolle ja kaks lavastatud mängufilmi – Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” teise osa ekraniseering “Indrek” ja Ibseni järgi vändatud “Doktor Stockmann”. Filmirolle on nii Eestis kui teisteski maades sündinuid. Nii näiteks mängis Mikiver peaosa Rauni Molbergi suurfilmis “Sõbrad, seltsimehed”, partneriks tuntud rootsi näitlejanna Stina Ekblad.
