EBS-is massiliselt lapsi järeltundides
Mullu langes EBS-i gümnaasiumist välja 24 õpilast, väljalangejate hulga vähendamiseks alustas kool lastevanemates segadust põhjustavat tasulist tugiõpet.
Et probleemi lahendada, juurutas augustist kooli juhtima asunud Ave Paat uue tugiõppe süsteemi. Sinna suunatakse õpilased, kes pärast kursuse hinde väljapanemist ei paranda kahe nädalaga oma “puudulikku”.
Kooli 51 kümnenda klassi õpilase vanematest 30 said jaanuari alguses teate lapse tugiõppesse suunamisest koos järeltööde tegemisele kuluva summaga. Kui ühe kontrolltöö ehk lisatunni maksumus on 300 krooni, siis mõnel õpilasel ulatus “puudulike” kontrolltööde arv 18-ni ehk summa 5400 kroonini.
Ühes neist klassidest suunati järelõppesse klassi 24 õpilasest koguni 19.
Päevalehega rääkinud lapsevanema sõnul on kummaline, et probleem puudutab nii paljusid lapsi. “Kui enamik lapsi jääb võlglasteks, siis seab see õpetajate professionaalsuse kahtluse alla,” ütles ta. “Samas võib see motiveerida õpetajaid vähem seletama ja olema hindamisel karmim, sest raha saab teenida, kui mahajääjaid on palju.”
Tugiõpe vabatahtlik
Ent ühe kümnendas klassis õppiva noormehe sõnul on mõnigi tugiõppesse suunatud õpilane kooliskäimise ise hooletusse jätnud. “Mitmed neist puuduvad palju, mõtlevad, et raha maksmisest piisab, et koolis läbi saada,” ütles ta.
Teise õppeperioodi eest esitas kool kümnenda klassi õpilastele lisaarveid 63 000 krooni eest.
Ave Paat märkis, et tugiõp-pesüsteem on vabatahtlik. Kuid kui nad tasuta suvetööd ära ei tee, siis ei jää muud üle, kui klassikursust korrata või koolist ära minna.
Uus süsteem sai Paadi sõnul loodud just selleks, et väljalangemist vähendada ja kujundada õpilastes järjepideva õppimise harjumus.
Ta lisas, et lapsevanem valib, kas soovib 300-kroonist tunnihinda maksta vaid järelkontrolltöö tegemise eest või tellib ka lisatunde. Suurimad raskused on kümnendas klassis, kellest pooltele on määratud tugiõpe. 11. klassidest suunati tugiõppesse 23 ja 12. klassidest 22 protsenti õpilasi.
Aastas langeb keskkoolist välja ligi 1000 õpilast
Ebaühtlase põhiharidustaseme tõttu langeb aastas gümnaasiumidest välja umbes üheksasada õpilast, sest kui õpilase tunnistusel on üle kolme “puuduliku”, ei saa ta tavajuhtudel koolis edasi käia.
Gümnaasiumist langeb aastas välja keskmiselt kaks kuni kolm protsenti õpilasi. Kui tütarlastel võib koolitee katkemise põhjuseks olla näiteks lapse sünd, siis poistel on sageli põhjused materiaalsed – tuleb tööle minna ja raha teenima hakata.
Teisalt on probleemiks ka põhihariduse ebaühtlane tase, ütles haridusministeeriumi üldkeskhariduse talituse juhataja Avo Veermäe.
Riiklikult rahastatakse keskkooliastmes nn pearaha alusel õppekava miinimumi läbimise tagamiseks vaid iga õpilase nominaalset õppeaega ehk kolme õppeaastat.
Üldiselt puuduliku hindega õpilast keskkoolis klassikursust kordama ei jäeta, sest selles klassis käimise pearaha on lapsele juba kulutatud.
Seevastu eragümnaasiumidel on võimalik pakkuda tasulist klassikursuse kordamist.
