Kristina kullapeoks jäi restoran kitsaks
“Astuge sisse kõik, kes teavad peast Kalevipoega,” hüüdis Šmiguni kullapeoks reserveeritud restorani uksel seisnud olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise lähenevatele eestlastest suusasõpradele.
Ning tulijaid oli nii palju, et sadakonna kohaga hubane restoran suutis pidulised vaevu ära mahutada. Teiste seas astus läbi president Arnold Rüütel, kes juba õues ootajaid õnnitles. “See on meie kõigi ühine õnn,” lausus itaallastest turvameeste saatel sisse astunud Rüütel.
Veendunud, et Kristina kullapeol olid kõik heatahtlikud inimesed, julgesid turvamehedki endale EOK kulul klaasi veini lubada. Ja siis tuli üliõnnelik Kristina, keda tervitati ukselt valju aplausiga. Asetanud oma jope nagisse, astus Kristina edasi, kuni kohkus.
“Oih, ma unustasin oma medali,” hüüdis ta jopetaskusse jäänud kuldse auhinna puudumist avastades. Ning läks ja tõi selle kohe ise ära.
EOK presidendilt Mart Siimannilt miljonikroonist preemiatšekki vastu võttes teatas Kristina, et sponsorid on tema peale juba 13 aastat raha kulutanud. Seepeale teatas hääl publikust: “See pole kulutamine, vaid investeering.”
Kõige soojema kallistuse sai Kristinalt kullapeol sinna poole pealt saabunud onupoeg Aivar Rehemaa, kellele olümpiavõitja sülle hüppas ja teda tugevasti-tugevasti kallistas. Ning kuidagi lahti ei tahtnud lasta. Poseerinud kõikide soovijatega koos fotol ja rääkinud president Rüütliga lauas silmast silma juttu, ruttas Kristina esimeste seas minema. Sest uued võistlused on ootamas. Kas kohtume 16. veebruaril siinsamas restoranis uuel peol? “Miks mitte,” hüüdis Kristina käsi laiutades, joostes ise juba sadakonna meetri kaugusel asuva üürimaja suunas.
