Kolumbuse surma 500. aastapäeva puhul avalikustatud tulemused ei lõpetanud siiski veel Hispaania ja Dominikaani Vabariigi vaidlust ühe kuulsama maadeavastaja haua asukoha üle.

Mitu matmiskohta

Hispaania teadlased asetasid Dominikaani Vabariigi piinlikku olukorda – nüüd tuleks avada ka Kolumbuse haud Santo Domingos, et tõestada, et ka seal on Kolumbuse jäänused. Välistatud pole võimalus, et osa Kolumbuse luudest on Sevillas ja osa Santo Domingos.

Kolumbus suri 20. mail 1506 Hispaanias Valladolidi linnas üsna rikka mehena. Ta arvas surmatunnilgi, et oli käinud Aasia idarannikut avastamas. Tema surma järel tehti surnukehale ekskarnatsioon – luudelt eemaldati lihased. Skeleti uued rännakud seisid veel ees.

Valladolidist viidi Kolumbuse jäänused La Cartuja kloostrisse Sevilla lähistel, 1542. aastal aga teisele poole Atlandit – Kolumbuse poeg Diego toimetas isa jäänused Santo Domingosse. Kui prantslased 1795 saare hõivasid, viidi jäänused Havannasse, 1898. aastal aga tagasi Hispaaniasse, Sevilla katedraali.

Ometi leiti 1877. aastal Santo Domingos kirst, millel oli kiri “Don Cristóbal Colón”, sees inimjäänused. Dominikaani Vabariigi võimud väitsid siiani, et Kolumbuse jäänuseid ei ole riigist kunagi ära viidudki.

Euroopa nimetab Kolumbust Ameerika avastajaks, Ameerika põliselanikud peavad teda aga genotsiidi vallandajaks, mistõttu Ameerika avastamise 500. aastapäeva tähistamine 1992. aastal põhjustas palju proteste.