Mul on jäänud mulje, et Andrus Kivirähk on Isamaaliidu toetaja ja samas üsna suur kristluse vastane. Kuidas need kaks asja saavad kokku käia? Mart Laar tahab kristlust lausa ELi põhiseadusesse kirjutada.

Andrus_Kivirähk

Isamaaliidust ja Mart Laarist pean ma isiklikult väga lugu, ehkki hääletanud olen viimastel valimistel ikka Mõõdukate, nüüd siis sotside poolt. Tõsi, usumeestel on Isamaaliidus minu meelest liiga palju sõnaõigust. Aga kahjuks polegi Eestis ühtki erakonda, mis 100% minu veendumustele vastaks.

Eesti-mees

Vaata, Andrus! Paljud Sinu kirjatükid panevad korralikult naerma ja avavad heale tujule vaba käigu. Teised jälle on nagu millegagi kammitsetud. Kuidas ühitad lehe tellitud lugusid oma inspiratsiooniga? Kui palju sõltub teemavalik Sinust?

Teemad valin mina, aga loomulikult on nädalaid, kus toimub palju inspireerivat ja nädalaid, kus midagi erilist nagu ei sünnigi. Siis on loomulikult raskem kirjutada.

Brjussov

1. Mind huvitab kuidas sa ise hindad kunstilises mõttes oma eesti lugejate seas ülipopulaarset teost "Rehepapp"?

2. Kas Rehepapp on sinu jaoks eeskuju vääriv nõukas eesti mees või pigem ristiisa tüüpi südametu valitseja lollidemaal (nagu minule tundub)?

3. Kas raamatu jutustaja pole mitte skisofreenik väljendudes romantikuna kupja armumist kirjeldades ja teisal jälle rahulikult suures sitahunnikus sonkides?

Ma arvan, et Rehepapp on täitsa hea raamat. Ehkki ega ma eriti ei viitsi mõtiskleda juba valmis asjade üle, ma mõtlen põhiliselt ikka uutele töödele. Rehepapi kuju on raamatus kahtlemata üks positiivsemaid, kindlasti pole ta mingi südametu valitseja. Mis puutub armumisse ja sitahunnikusse, siis on need mõlemad levinud nähtused ja ma ei näe siin midagi skisofreenilist kui madal ja ülev ühes raamatus kokku saavad.

Harri_Kingo

Te olete tegelenud kaua EPL vahendusel religioonide ja religioossete inimeste pilamisega. Kohati lausa mõnuga mõnitamisega - mida ikka salata.

Pärast karikatuuride avaldamist islami kohta ajakirjanduses, mis kasvas lausa rahvusvaheliseks skandaaliks, ja pärast P.Hõbemäe TV-s antud lubadust mitte EPL-s pilada religioone ega inimeste religioosseid veendumusi on EPL sellise tegevuse lõpetanud.

Selles kontekstis - kas teie nüüdne täielik vaikus religioonide ja religioossete inimeste suhtes on teie isiklikest arusaamade areng? Või on see teilt nõutud "poliitkorrektsuse" tagajärg? Või midagi kolmandat?

Kommenteerige palun, miks sellega pilamisega üldse tegelesite ja miks sellest tegevusest äkki loobusite?

Minu ülimalt negatiivne arvamus religioonide ja usuorganisatsioonide suhtes pole muutunud, lihtsalt ei viitsi kogu aeg ühel ja samal teemal kirjutada. Aga ega vist sellest ei pääse. Tundub, et ikka on vaja aeg-ajalt sõna võtta, muidu hakkavad mõned isikud end liiga mugavalt tundma. Eks ma siis varsti kirjutan!

Arwaja,

Millest tuleb Teie peamine sissetulek, mis on põhitöö, mis lisa? Kas EV vajaks uut loominguliste liitude ühispleenumit? Valupunkte on viimastel aastatel kuidagi liiga palju. Või poleks enam sellist ühtsust kui 1988.a.?

Olen palgal Eesti Päevalehes kui kolumnist, aga seda mis on põhitöö, mis lisa, on väga raske määratleda. See sõna "lisa" kipub ikka kõlama kui "haltuura" - seda ma aga üritan küll mitte teha. Kõik on põhiline - nii ajalehele kui teatritele kirjutamine, nii lastele kui täiskasvanutele kirjutatud raamatud.

Ühispleenumi vastu ma suurt huvi ei tunne. Olen alati katsunud selleks ajaks toast välja minna, kui keegi seal kõnet pidama hakkab.

Vitus_Bering

Sageli on tulnud ette tarvidus mingit Eestit ja eestlasi kirjeldavat proosateost välissõpradele-tuttavatele soovitada või kinkida. Alati ei sobi selleks Tallinna punaste katuste ja paemüüridega ilupildiraamatud ega ka rabade vaikusest helisevad maastikualbumid. Tammsaare protestantlikku töörügamist (ärdagu nüüd seletatagu selle mehe maailmapildist) ei taha ka eestluse võrdkujuna ette tuua. Sestap olen otsinud poest ja vahel "Varrakutki" tüüdanud küsimusega, millal "Rehepapp" anglosaksidele mõistetavaks muundatakse. On Sul plaani teost tõlkida lasta või on asi lihtsalt liiga keeruline võõramaalasele? Ehk on Sul endal estofiilset britist sõpra, kellele usaldaksid ümberpaneku?

Mina ei saa midagi tõlkida lasta ja mul pole ka ühtegi briti sõpra, ei estofiilset ega ka estofoobset. Mul on tegelikult ükskõik, kas see raamat tõlgitakse inglise keelde või ei. Kirjutatud on ta ikka eestlastele.

mai, 1

Lp. kirjanik, kas Teil on mõni idee, kuidas saaksid raskest haigusest ravida end Keskerakonna valijad?

Vaat kahjuks ei ole. Meditsiin pole veel maailmas nii kõrgelt arenenud.

Kuuuurija

Kas oled autojuht? Kui oled, siis millise mudeliga sõidad? Mis on auto riiklik numbrimärk? Kas laupäevases mõttepurskes http://www.epl.ee/artikkel_321164.html tehtud üleskutset: "Tõesti, oli viimane aeg alustada kodanikuallumatuse ning sabotaazÇiga!" võib tõlgendada nii, et juhul, kui sul siiski on auto, siis oled täiesti rahul sellega, kui keegi saboteerib sinu eemaloleku ajal näiteks natuke tangidega sinu auto pidureid, muutes need töövõimetuks, või telliskiviga sinu auto esiklaasi?

Mul pole autot ja mul pole ka juhilube. Ma ei kutsunud ka üles kellegi autosid lõhkuma, vaid looma lihtsalt säärast olukorda, kus autodega kesklinna tulek oleks masendavalt vaevaline ja piinarikas. Käigem jala ja sõitkem trammiga!

Seenevana,

Oskate pentsik-dramaatilistest, isegi koomilis-traagilistest "Eesti elu" asjadest rõõmsa näoga kirjutada, must huumorgi on Teie käes kena paksult vanaroosa võõbaga. Kas olete fatalist, või lihtsalt fotorealismi sõber? - Kui jätate sellele hinge pahupidi pööramist nõudvale (?) küsimusele vastamata, on seegi küsija jaoks tähendusrikas vastus.

Mõni arvab kindlasti just vastupidi, et pole siin mingit vanaroosat, üks südametu ilkumine ainult. Nii et ilu on vaataja silmades. Tänan väga!

Peeter_Illaste

Tundub nalja- ja pila-mees. Rehepapp aga vastab igati ka klassika mõõdupuule.

Samas võtmes aga ka sügavalt. Äkki tuleb veel mõni selline?

Igal juhul tänud ilmetu kohutava söödavaks värvimise eest.

Olen viimasel ajal põhiliselt näidendeid kirjutanud ja mulle tundub küll, et nende seas on nii mõnigi, mida ei saa kuidagi ainult naljaks ja pilaks pidada. Nii et ei maksa ainult romaane oodata!

jasna

Sattusin kevadpühade aegu enamvähem kogemata Tammsaarele, millest inspireerituna otsisin kodus riiulist Tõe ja õiguse välja, esmakordselt peale koolikohustuse aega. Teisel leheküljel hakkas raamat- kirjeldused, stiil, kogu kupatus- väga ja väga tuttav tunduma :) Tegemist on väga hevi raamatuga, avastasin! Kooli ajal olin loomulikult suutnud sellest kui kohustuslikust plämast kõrvale hiilida. Sooviks tänada Kivirähka, kuna tema abiga olen aastate jooksul, enesele teadmata, sinatsest ugri-filosoofiast siiski osa saanud!

Tammsaare ongi väga hea kirjanik ja mul on hea meel, kui keegi tema loomingu avastas. Jõudu Tammsaarega tutvumisel!

Kuuuurija

Tallinna linna tagant 6000 kooni parkimistasu varastamine on sinu arvates kiiduväärt tegu. Kas ka sinu enda tagant varastamise heaks kiidad?

Seda 6000 krooni ei varastatud kellegi taskust ja üldiselt arvan ma, et kõik need parkimisega tegelevad firmad varastavad linna ja seegi kõigi linnakodanike käest südamerahuga oluliselt suuremaid summasid.

Täheke

Kas teie, Andrus, oskate öelda kuhu eestis kõik töölised on saanud? Meil on ju kõik nüüd töötajad ja töölisi lubatakse hakata lausa sisse vedama. Töölisi ei jätkuvat.

Nõukogude aeg olid küll ka peale tööliste töötajad olemas. Aga neid ei olnud ju nii palju. Või oli siiski?

Öeldi ju - Partei ja nõukogude aparaadi töötajad. Kas nemad nüüd ongi need töötajad kellest päevalehtki päevast päeva räägib ja "kel on syve ning syysapuhkys"?

Kuidas Eesti Vabariigis nende kohta oleks korrektne öelda, kes oma palgaga suurt ei suusata kuhugi? On neid meil üldse? Mis ajalehes neist kirjutatakse?

Või ongi tõsi, et tuuakse varsti Türgist sisse? Et ikka polegi?

See on tõsi küll, et töölisest enam ajalehes ei kirjutata. Käisin mõni päev tagasi raamatukogus lugemas 50. aastate ajalehti - oi, küll seal oli palju tööliseid! Ja veel nii keeruliste elukutsete pidajad, et võta võõrsõnade leksikon kätte, kui sellest tehnilisest sõnavarast aru tahad saada. Jah, olid ajad!

Aga suusatamiseks eriti raha ei vajata. Tuleb lihtsalt suusad alla panna ja metsa vahele uhada. Need, kes väljamaal suusatamas käivad, need lasevad mäest alla. See on kole, seda pole mõtet kadestada.

Ikkyu

"Rehepapi" üks üllatavamaid, vaimukamaid ja nauditavamaid lõike minu jaoks oli see kui euroopa rüütliluule esteetika eesti pärimuskultuuri konteksti asetati. Nende kahe paratamatu konflikt - või ühisosa puudumine - pani mõtlema. Kuidas Te laiemas perspektiivis näete eesti kultuuri suhet Euroopaga? Kas ugrimugri mõttemaailmal on selles rafineeritud kultuuriruumis üldse kohta?

PS Suured tänud rohkete ja ülimalt nauditavate lugemiselamuste eest!

Kohta kindlasti on. Igal eredal ning huvitaval nähtusel on kohta. Nii nagu näiteks mehhiko ja hiina restoranid on end Euroopas sisse seadnud ja mitte keegi ei arva, et nad kuidagi segaksid nn. rafineeritud euroopa kööki.

Silmaril

Kes oli Rakvere teatri "Kalevipoja" autor?

Mina olingi.

_saar

mis on Kivirähu loomingu pealisülesanne?

ja kust saab Kivirähk kütust oma sulele?

Sellised sõnad nagu "pealisülesanne" panevad mul pea valutama. Aga kütus... Eks tuleb lihtsalt oma elu elada, hoida silmad lahti, suhelda teiste inimestega ning nii see aines tuleb.

jahaga

miks kaval-ants mandus rehepapiks?

Võib-olla vanaks jäänud Kaval-Ants ongi rehepapp?

Joorup,

Kui kaua Eesti vabariik püsib?

Ei tea. Seni, kuni eestlasi jätkub, mis praeguste prognooside kohaselt tähendab, et mitte väga kaua.

Markko33

Kui Keskerakonna üks helgemaid päid sm.Tõnis Bittman oleks “meediakangelaseks” saanud Wremja tegemise aegu, siis kas tema kaasamine Wremjasse mängimaks iseennast Zorro ja Nisu Uuno partnerina, oleks Wremja vaatajanumbritele mõjunud positiivselt või pigem ülipositiivselt?

No ma kardan, et Zorro ja Nisu Uuno kõrval on Tõnis Bittmann ikka nii kahvatu tegelane, et teda poleks nende kahe elukapteni kõrval märgatudki.

Brjussov,

Olen lugenud sinu kirjutatust vaid "Rehepappi" ja ehkki mulle SEE raamat ei meeldinud, tuleb kindlasti tunnistada, et tegu on keeleliselt andeka kirjanikuga. Kas sul on plaanis kirjutada midagi, mis ei oleks paroodia ega millegi stilisatsioon, mille põhivõtteid poleks igapäevaelu naeruvääristamine, ühesõnaga - midagi tõsisemat?(Pardon, kui midagi sellist on juba olemas)

Suhteliselt keeruline vastata. Mis vahet seal on, mida ma plaanin? Enne uute tekstidega tutvumist tuleks vanad läbi lugeda, siis räägime edasi.

Markko33

Kui valida nende nelja variandi vahel, siis millist neist eelistaksite kuulata-vaadata põnevuse ja kordumatu elamuse mõttes:

1. Unikaalse vokaaliga Rauno Pehka plaati

2. Elmar Sepa jutte ausast linnavalitsemisest

3. Meeliköitvaid Andrus Veerpalu intervjuusid

4. Helikopterikaadreid Toivo Asmeri sponsorite otsingutest Tallinna kesklinnas pojale Markole

Ma kuulaks ikka Veerpalu intervjuud, sest ehkki ta pole kuldsuu, on ta sümpaatne ja asjalik inimene ega aja vähemalt pada.

tat_vam_asi

"Aasta tagasi kurtis Eesti evangeelse luterliku kiriku Saare praostkond pressinõukogu kaebuses nr 55, et kirjutises “Küsimused Miki-hiirtele” halvustas Kivirähk nende usulisi veendumusi."

Kas jagate minu arvamust, et:

1) veendumused ei ole teadmised

2) on kahepalgeline süüdistada kedagi enda "veendumuste" halvustamises kui seda ise kogu aeg tehakse, pidades enda arvamust kõige õigemaks.

Milline on Teie suhtumine legendi nimega Kristlus?

On ju teada et jumala olemasolu ei saa ei tõestada ega ümber lükata. Mis te arvate, MIKS kristlased tahavad uskuda seda, mida nad usuvad? Miks Eestis on suhteliselt vähem kristlasi võrreldes muu Euroopaga?

Kas oletre uurinud Idamaade õpetusi (mitte religioone)?

See küsimus nõuaks väga pikka vastust, aga praegu pole selleks piisavalt aega. Ütlen vaid niipalju, et usk ja veendumused on igaühe enda asi. Mul pole midagi selle vastu, kui lapsed näiteks päkapikke usuvad. Samad sõnad Jeesuse legendi kohta. Asi läheb kurjaks siis, kui seda usku teistele peale suruma hakatakse ning luuakse sel eesmärgil usuorganisatsioon, teiste sõnadega kirik, mis püsib üksnes valel ja võimaluse korral ka vägivallal. Kristlasi on EEstis vähem tänu nõukogude ajale, mil viidi rahva hulgas läbi sunniviisiline võõrutusravi, midagi sarnast narkootikumidest võõrutamisega. Selle asemele püüti muidugi rajada uut, kommunistlikku usundit. Sellest oleme nüüd õnneks pääsenud ja kirik üritab oma positsioone tagasi võita. Tuleb hoolsalt peale passida, et see tal ei õnnestuks.

möh

palun häid lugemissoovitusi! ja pigem midagi sellist mille peale ise ei tuleks ("kevade" on juba loetud). keda peate enda peamiseks eeskujuks?

Garcia Marquez, Kafka, Bulgakov, Dostojevski, Tšehhov jne, jne.

saraatov

Kas Eesti kultuur/kunst peaks olema algusest lõpuni riiklikult toetatud või tasemel kultuur suudab teenida raha mingist hetkest ise ning kesisem peabki hääbuma?

Loomulikult tuleb kultuuri riiklikult toetada! Ega riik pole kaubamaja, kus kõik peab ennast ära tasuma.

Estel

Kuidas suhtute sookvootidesse. Nüüd on mehed kuskil Rakveres oma tantsupidu juba tegemas?

Sookvoodid on idiootsus. Ikka inimesed on need, keda näiteks parlamenti valitakse, mitte emased ja isased. Aga meeste tantsupidu on midagi muud, sellel pole kvootidega midagi pistmist. Mehed ikka tahavad vahel omaette olla ja rahus õlut juua.

peeterpaul,

mida arvate ideest synnitada suure raha eest palju

eestlasi ja neid yhisfarmides kollektiivselt kasvatada. idee pärineb kelleltki tinnilt ja sellest ideest on saanud vist isamaaliidu progrom, vabandust programm.

Ei ole Tinni artiklit lugenud, ei oska niimoodi midagi öelda.

adrena

Olete Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. EÜS on saanud avalikuses vastuoluliste hinnangute osaliseks - kuivõrd oluline on teie jaoks EÜSi kuulumine (miks te sinna kuulute üldse?) ja kas EÜS on kuidagi teie loomingut mõjutanud?

Astusin ülikooli ajal EÜS-i, kuna seal olid ees mitmed mu sõbrad ja tuttavad. Pealegi oli väga meeldiv omada Tartu linnas säärast paika, kuhu sa vabal ajal alati võisid minna ja leida eest meeldivaid inimesi, kellega vestelda ja natuke õlut juua. Niisugune klubi, seega. Viimasel ajal käin seltsis kahjuks harva, aega pole ja õhtuti meeldib pigem kodus istuda. Aga ma pean sinna kuulumist ikkagi oluliseks ja väga tore on mõnikord käia seltsi suurematel üritustel ning kohata vanu tuttavaid.

AarneRuben

Kuidas sündis 1988. (või 1989. aasta?) aasta jutustus "Kosjas", mis ilmus "Pikris" ja kas Lembol, alussärgis koeral ja isal on ka prototüüpe?

Kes nii vanu asju enam mäletab! Olin sel ajal suviti Pikris praktikal ja kirjutasin ajakirjale päris palju. Mingeid prototüüpe seal küll vist polnud. Ju see lugu väljendas tollaste noorte tudengite veendumust, et mehine viinaseltskond on olulisem kui naiste järgi jooksmine. Hiljem me muidugi kõik reetsime oma ideaalid...

MaxPower

Tervitan ja soovin tervist, hr Kivirähk. Söandan hoiatada ja ühtlasi vabandada, sest küsimus võib tulla väga pikk. Mine tea, ehk oma kuus-seitse EPLO kommentaarilarakat!

Üks Teie mahukasse loomingusse puutuv detail on mind aastaid piinand. Miski, mis vähemalt kord aastas nii-öelda tõusetub ja millele käesolevaga vastust ehk lahendist julgeks küsida.

Nimelt pean Teie põhiteoseks, mis vaieldamatult ja määravalt eesti kirjanduseks nimetatava olluse kvaliteeti muutis, „Ivan Orava mälestusi“, justnimelt 95.aastal kaante vahel ilmunut, st vanahärra Orava adekvaatseid memuaare ajast, mil maestro peas veel ükski kruvi ei logisend.

Küsimus ise viib meid keerulistesse aastatesse, kaheksakümnendate lõppu, mil kogesin komanda silma hetkelist avanemist, satorit, misiganes nõidust. Sündis see bussijaamas Tartu, kus viibisin tollal tihtipeale seoses riigikukutamiseks hädavajalike visiitidega tollesse rajoonikeskusse. Ajad olid, nagu me kõik mäletame, väsitavad ja suht sitad: ühiskond vibreerimas positiivse ja negatiivse stressi vahel, õelad kgb härjapõlvlased ja muu kommunistlik element jalus ja seljataga sebimas, õhk paks prohvetite ja valeprohvetite kuulutustest... Ähh. Ostan siis oma frustratsioonis EKP Tartu häälekandja Edasi, progressiivse seitungi, kus ca kaks korda kuus ilmus juba mõni asjalik ja aus artikkul. Ja muidugi süvenesin esmalt lugejakirjadesse. Mõistate, hr Kivirähk, kas heliseb kelluke?! Lugejakirjade rubriik oli tollal väga mahukas: siiralt segaduses heatahte inimeste arutlused, mille üle domineerisid kuutõbised perestroikaplaanid ja sõim „paadikõigutajate“ & „kaikaloopijate“ aadressil. Hullumaja, täielik lunaatika!. Ja siis järsku loen oma sisult absoluutselt orgaaniliselt rubriiki sulanduvat lugejakirja – autoriks „Ivan Orav, vana sepp“. Siis see juhtus. Siis külastaski mind valgustus. MaxPower, ütsin endale, see EI SAA olla mõni tavaludri, see PEAB olema keegi geenius. Kõik pole mitte prsses veel, ütsin. Ja kui kodu jõudsin, lugesin selle geniaalse lugejakirja ette oma naisele ja hiljem kamraadidele (sinna see seitunginummer kaotsi läkski, ehk keeras keegio tõbrik plotskiks). Loeti, kiideti aga keegi ei jaganud vist minu veendumust, et olen tulevikku näind.

Nii see sündis ja see on tõesti tõsi.

Ülaltoodit arvesse võttes formuleeriksingi oma küsimuse nõnda:

MIS VÄRK OLI? Selgitage, palun, tagamaid ja kui kõnealune säilik Teie arhiivis tallel on, siis kas Te ei tooks selle teksti sõna-sõnalt siinsamas ära? Sest vana sepa sõnumi sisust ei mäleta ma halligi, vaid emotsiooni seda lugedes. Vabastage painajast, heategija!

Lgp etc etc MaxPower

Tõesti, Ivan Orava nimi ilmus esimest korda lehes just lugejakirjade veerus. Olin siis tudeng ja lugenud mingit artiklit, otsustasin naljaviluks sellele suvalise vanamehena vastata. Ma päris täpselt ei mäleta, milles seal küsimus oli, aga vist Ivan Orav vaidles vastu sellele, et kedagi oli artiklis "priimuseks" nimetatud. Orav väitis, et priimusega tehakse hoopis süüa. Midagi sellist vist.

liiga

selline küsimus et kuulasin eurovisiooni lauluvõistluse Teiepoolseid kommentaare mida Juurega tegite ja kõik oli hea aga häiris see et kõike mõnitasite nii palju kui oskasite aga miks te juute ei mõnitanud sama moodi nagu sakslasi,venelasi,mongoleid jne??Ja kas kumbki on teist juut?

Ma arva, et me narrisime ikka konkreetseid lauljaid, mitte rahvuseid. ja minu arust me kõnelesime ka juudi lauljatest, arutades kas neeger saab olla juut. Eks me järgmisel aastal püüame paremini!

Frees

Tõnismäe pronksmees näikse mitme "tugeva salakütkega kaljuseina" küljes kinni olevat. Kas Ivan Orav saaks oma sepakäega siin ehk appi tulla ja häbipostis seisja vallapäästmiseks oma otsustava sõna öelda?

Karta on, et Orava käest jääb siin väheks. Ikka riik peab selle segaduse lõpetama.

MIKE

Miks sa nii lolli mehega nagu Mart Juur tegemist teed? Miks näiteks koos Anne Veskiga midagi ei kommenteeri?

See MIKE on vist Hillar Kohv, miks ta muidu Anne Veski järele igatseb.

pääsu

Tere! Kus võiks peituda sõna "vurle" juured?

Ma ei tea, aga väga oluliseks tõusis see mõiste Tammsaarel - "mats" ja "vurle". Loe Tammsaare artikleid!

UnoRaudkivi

V.a. hr. Andrus Kivirähk. Minu aastaid kestnud seni luhtunud omale riigiseaduses tagatud natsiseotusestvaba Eesti kodanikustaatuse nõude üksikasjadega peaks Teie olema tuttav, kuna saatsin Eesti Päevalehele, kõigile kuuele Riigikogus esindatud parteide juhtpoliitikutele ning paljudele teistele asutustele ja isikutele kergestijälgitava koopia minu kirjavahetusest Eesti õigusasutustega.

Rindesõdurid, ükspuha millises sõjaväeüksuses nad olid sõja ajal teeninud, on kõik kaitstud sõjaseaduse alusel poliitiliste riigivõimude poolt toime pandud (füüsilise või psühholoogilise) terroristliku väärkohtlemise eest. Eestit praegu valitsev riigivõim aga suhtub sõjaseaduslikele nõuetele erandlikult, üritades punaarmee vastu võidelnud eesti soost sõdalasi sõjaseaduse kaitse alt kõrvaldada selliseid ebaratsionaalseid väljendusi kasutades nagu “nad kansid Saksa armee poolt varutud mundreid, see seostas neid natsi kuritegudega” (Kristiina Ojuland), või nagu üks rahvasaadik Riigikogus hiljuti (18.04.06) väljendades teadmist, et nad läksid sõtta (sõdurivade alusel osaledes ainult bolševike (staliniste) vastases rindetegevuses!) “vastu oma tahtmist” (Mark Soosaar), jne. jne. Kas need on auväärsed väärtushinnangud sõduriseisusele või stalinistlikud röögatused risustamas Eesti rahva kultuuriruumi?

Olen väga huvitatud kuulmast Teie seisukohavõttu sel temal.

Ma arvan, et ega Soosaar väga ei eksinud, kui ta ütles, et sõtta mindi vastu oma tahtmist. Kes siis ikka tahab sõdida, pealegi võõras armees! Võib-olla mõni üksik padumilitarist. Ja midagi pole teha, saksa munder on saksa munder ja sellel on küljes oma ebameeldiv tähendus, mis tähendab, et selle mundriga ei saa uhkeldada. Võib-olla on see ebaõiglane paljude eesti meeste suhtes, aga maailm ongi kahjuks ebaõiglane. Minu jaoks pole mingit vahet, kas keegi teenis saksa või vene armees, igal juhul oli see üks suur jama.

tundmatu

mix te wremja tegemise lõpetasite?!see oli ülikõva kanal2 võiks neid osasi korrata tänu teile said populaarseks aiku ja pets ja muud loomad!tõeliselt naljakas oli!tänane rahva oma kaitse võttis suisa pisara silma see tuunikala pasteediga auto tuunimine oli ikka valus lax!way to go dude!jätkake samas vaimus!muide,kus need naljad sul üldse kaine peaga ja tellimise peale tulevad?et igast asjast saad nalja välja imetud,lihtsalt hämmastav!tehke teine saade vikerraadiosse&etvs kandke üle samaaegselt, pange kokku tandem võrno,oja,leinatamm,ja siis sa juurega nimi võiks olla-totaalne mõnitamine!inimesed saavad helistada ja midagi rääkida ja te siis kommenteerite nagu echo moskvas on saade osoboje mnenie!

Wremja lõppes, kuna kõik asjaoslaised väsisid. Telesaated ikka lõpevad kord. Mis puutub ühisesse saatesse Kreisi raadioga, siis meie Juurega oleme ka oma praeguse raadiosaatega ülimalt rahul. Viis meest korraga eetris - see on võimatu, nad karjuksid teineteist surnuks.

LeoLevala

Yere! Kommunist Heino Väli pani jutustuses "Veri mullal" oma tugipere perenaist vägistavale metsavennale suhu kõrgaatelised isamaalised loosungid just vägistamise ajal. Püüdsin talle selgeks teha, et kriisiseisundis inimesed hhpiski sõimavad oma vastaseid.Väli sai selle värdjaliku loo eest vist koguni mingi ENSV riikliku preemia.

---

Oma kohtlase Ivan Oravaga Te naeruvääristate meie rahvuslikke ideid analoogiliselt Heino Väliga. Primitiivne rahvuslus ongi tegelikult üksjagu naeruväärne, kuid olukorras, kus käib võitlus rahvuse püsimajäämise eest, võitleb Teie Ivan Orav väga edukalt vastaspoolel nii eestlasi naeruvääristades kui ka venelasi oma küündimatu "tiblatamisega" tarbetult solvates. Tean üht rahumeelset, kuid väga ebameekdivat vahejuhtumit ühes piirivalvekordonis Peipsi piiril, kus see Orava "tiblatamine" rikkus kõigil ilusa aastavahetuse, sest solvas ausalt meie piiri kaitsvaid kohalikke venelasi ning väga ebamugavalt tundsid end ka nende eestlastest kolleegid. Ootan Teilt senisest enam poliitilist vastutustunnet. Lugupidamisega M.A.

Kas tõesti käis vanahärra Orav Peipsi piiril kordonis tüli tekitamas? Vahi ätti! Igal juhul vabandan tema nimel!

tekno,

Hr.kivirähk,Teie huumor aitab tõsisena tunduvate asjade peale vaadata kui lõbusatele väljkutsetele. Tänan selle eest!

Andke palun väike retsept,kui teate mõnda, kuidas hajutada nõmedate viha kui nood kipuvad füüsiliseks minema aga kiireid jalgu kasutada ei saa. Parimatega!

Oi ma tea! Lollidega ongi raske, eriti kui nad vägivaldseks muutuvad. Mina kardan neid ka. Proovige ikka ära joosta!

Rops

Kas Teilt tasuks kunagi tulevikus oodata ka mõnda pikemat romaani postsovjetlikust ajast? Aeg, isikud ja sündmused suruvad peale ju väga rikkaliku materjali. Sellest 15 a kestvast konnatiigist oleks võimalik ja peaks kirjutama midagi huvitavat ka meie lapselastele. Midu nad ei saagi teada, mis ja kes olid need nn. alfad ning MEIE AJA KANGELASED.

Kes seda teab, mis tulevik toob. Aga põhimõtteliselt kirjutab kirjanik ju alati olevikust, ehkki raamatu või näidendi tegevus võib toimuda minevikus või hoopis välja mõeldud ajal ning maal.

K_O_D_A_N_I_K

Mida ja miks sa jood ?

Erinevaid jooke. Näiteks teed. Mahla. Kakaod. Õlut. Viina. Mõnda jooki joon janu pärast. Mõnda, näiteks pipraviina, siis kui on natuke vilu. Mõnda jooki seltskonna mõttes.

vanaema

Lugesin just täna hommikul Vargamäe vanu ja noori ja sain tööletulekuks hea tuju. Aitäh! Aga nüüd ka mure - ikka see pronkspuuslik, lipurüvetamine ja tülikad venelased. Ole hea ja mõtle, kuidas saaks selle platsi seal naljaga pooleks eestlastele vastuvõetavaks teha. No eile oli mul küll kahju neist vene naistest-lastest kes seal kuju all pühalikult vihmavarjude all valvet pidasid. Pai-pai!

Taageperal oli täna hea mõte, kuidas 9. mai söödavamaks muuta, see tuleb lihtsalt Euroopa Liidu ja teiste võitjariikide poolt enda valdusesse võtta ning asuda seal ise sõja lõpu puhul miitinguid korraldama. Pikad inglise ja prantsuse keelsed kõned - vaesed vene veteranid, kes peavad selle igavuse välja kannatama. Paraku aitab see ainult 9. mail, septembris, Tallinna vallutamise päeval oleks juba raske seda päeva riiklikul tasemel tähistada.

Neenetsiteesimenesuurkirjamees

Mis on tänaseks päevaks saanud suure pauguga alanust "Rehepapi" filmiversioonist? Kas saame kunagi näha antud teost filmilinal?

See mitte niivõrd ei alanud suure pauguga, kui lõppes suure pauguga. Ja pärast pauku on tühjus ning hammaste kiristamine! Aga pole hullu, raamat on ju olemas, tühja sest filmist.

kirp

Lugupeetud kodanik Kivirähk, Te olete lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Mis ajendas Teid toona ajakirjanikutööst loobuma? Kuidas jõudsite loominguni?

Marek Mühlberg

Ma ju ei ole loobunud, ma kirjutan igal laupäeval Päevalehes. Ega ma pole kunagi sellist tavalist ajakirjanikutööd teinud - et intervjuud ja uudisnupud... Kui ma ülikooli astusin, olid mul komisjonile esitamiseks kaasas Pikris ilmunud humoreskid. Midagi muud ma varem kirjutanud polnud ja ega ma hiljemgi ajalehte kuigi palju muud ei kirjutanud kui naljajutte.

zbx,

kas pähklivalik sai kõik nahka pistetud?

Kus sa sellega! Peaaegu kõik jäi alles. Palju sa siis ikka jaksad öösel süüa?

Lutzky,

Kivirähk, Juur ja Rahva Oma Kaitse 15 aasta pärast?

Tähistame eetris olemise hõbepulmi.

Lutzky,

Kas ja kui palju kasutate huumoripisikulist lähenemist oma eralus (st. tuttavate, sugulaste jne suhtlemisel)?

No ikka kasutan, ega ma siis raadios ja lehes teesklemas ei käi. Kodus on ka tore lora ajada.

Lutzky,

Millal on loota uut raamatut by Kivirähk & Juur?

Ok. Aitab 3-st küsimusest. Mis Teid ikka piinata. Edu.

Vist mitte niipea, me pole Mardiga koos tükk aega midagi kirjutanud.

Kuuuurija

Eelmiste vastuste järgi jääb sust mulje kui tölplasest, kes ei oska paralleele näha, kui ei ole puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Proovin siis küsimuse püstitada nii, et teema sulle lähedasem ja arusaadavam on. Sinu poolt takkakiidetud Vabaduse väljaku lilleparkimisjandi näitel küsin sinu arvamust, kas see, kui teatrietendusel blokeerida (näiteks potililledega) pool teatrisaali, jättes ise samas piletite eest tasumata kuid saates minema teatrikülastajad, kes on valmis piletit ostma ja raha maksma, on sinu arvates laiduväärt või kiiduväärt tegu?

Ütleme nii, et teatrisaal on ette nähtud teatrietenduse vaatamiseks ja publiku takistamine ja kiusamine on seal kurjast. Vabaduse väljak pole mõeldud autode ega Falcki tarbeks. Pigem on asi nii, et autod ja Falck takistavad ning segavad seal linnakodanikke, kes soovivad avaral platsil jalutada ning päikest võtta. Etenduse segajad tuleb saalist välja peksta. Sama kehtib Vabaduse väljaku väärkasutajate kohta.

Gazza

1.Kas olete nõus, et te olete humoristina tunduvalt parem kui kolumnistina? Kas pole tekkinud kavatsust Minu Krooni või midagi taolist uuesti tegema hakata?

2. Olen teie loomingu suur austaja, kuid Wremja raamatuna oli minu arust räige haltuura, et mitte öelda bullshit. Olete nõus?

Ei, Minu Krooni ma küll niipea uuesti tegema ei kavatse hakata. Aga eks ma ju suuremalt jaolt tegutsengi ilukirjanduse alal, kolumneid ilmub vaid kord nädalas.

Ja Wremja - nojah, see on maitse asi. Ütleme, et see oli niisugune väike vallatus. Meil endil Juurega oli hirmus lõbus seda kirjutada ja siiamaani, kui ma selle raamatu kätte võtan, hakkan mõne koha peal itsitama.

**************************************

Andrus Kivirähk (sünd. 17. augustil 1970) töötab kolumnistina Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Minu Krooni küljel on ta teinud rahva lemmikuks nii vana sepa Ivan Orava kui moekeiser Elmar Seljanka.

Tema raamatut "Rehepapp" müüdi juba 2004. aastaks üle 25 000 eksemplari, mis tegi ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Kivirähk on tuntuks teinud sellised kangelased nagu Haista Gäng, Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin), Lennu taadu jt.

Suurem sõnavahetus tuleb siis majja, kui mõnesse loosse satuvad Savisaar või kristlased. Aasta tagasi kurtis Eesti evangeelse luterliku kiriku Saare praostkond pressinõukogu kaebuses nr 55, et kirjutises “Küsimused Miki-hiirtele” halvustas Kivirähk nende usulisi veendumusi. Pressinõukogu arvas, et Kivirähk võib oma arvamust vabalt väljendada.

Teisipäeva õhtuti kommenteerib Andrus Kivirähk koos Mart Juurega raadiosaates Rahva Oma Kaitse nädala sündmusi.

Kivirähk alustas humoreskidega 15-aastaselt. Ta on lõpetanud 1988. aastal Tallinna 32. keskkooli ja 1993. aastal Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike liidu liige.

Ta on öelnud, et kirjutab päevas umbes kolm, kõige kauem neli tundi. Tavaliselt hommikuti, kui tütred koolis – pärastlõuna pole töötamiseks enam hea aeg. Siis on ta lastega, kohtub tuttavatega või ajab muid asju.

Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. Ta on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga ja kahe tütre, Kaarini ja Liisa isa.

Raamatud

"Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk)

"Kaelkirjak" (1995; Tiritamm; 2000 Tänapäev)

"Õlle kõrvale" (1996; AS Vaho)

"Kalevipoeg" (1997; BNS)

"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu )

"Pagari piparkook" (1999; Kupar)

"Liblikas" (1999; Tuum)

"Sirli, Siim ja saladused" (1999; Varrak ja 2002)

"Rahva Oma Kaitse" (koos Mart Juurega) (2000; Tänapäev)

"Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen)

"Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen)

"Sibulad ja šokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga)

"Lotte reis lõunamaale" (2002)

"Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002)

"Vargamäe vanad ja noored" (2003)

"Romeo ja Julia" (2003)

"Limpa ja mereröövlid" (2004)

"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat")

"Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004)

"Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega)

"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega)

"Jutud" (kogumik; 2005)

"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005)

"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005)

Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois – groteskia virolaista proosaa" (Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino).

Lavastatud näidendid

"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992)

"Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)

"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994)

"Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995)

"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996)

"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997)

"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997)

"Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998)

"Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja)

"Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001)

"Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior)

"Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001)

"Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas

"Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik)

"Romeo ja Julia"

"Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)

"Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots)

Stsenaariumid

"Setu vurle küüsis" (1993)

"Keegi veel" (1997)

"Tom ja Fluffy" (1997)

"Libarebased ja kooljad" (1998)

"Saamueli Internet" (2000)

"Lotte" (2000)

"Lepatriinude jõulud" (2001)

7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994–1995)

Tunnustused

1993: Lutsu huumoripreemia

1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia

1998: Friedebert Tuglase novelliauhind

2001: Virumaa kirjandusauhind

2006: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid")

Allikas: EPL Online / Wikipedia