Venemaa võlanõudmised ootavad tagataskus ka Eestit

Moskval on arved, millega nõuda Eestilt NSV Liidu välisvõla tagasimaksmist. Vene rahandusminister Aleksei Kudrin teatas juuni lõpus, et Moskva tasub kogu Nõukogude Liidu välisvõla ja hakkab seejärel NSV Liidule kuulunud varasid endale nõutama.

Kuigi Eestil pole kadunud üliriigi võlgadega midagi pistmist, püsib Venemaa arvelduspalat teisel arvamusel.

Kaks aastat tagasi tegi riigikontrollina tegutsev arvelduspalat ühes Venemaa keskpanga ja väliskaubanduspangaga valitsusele ettepaneku nõuda Baltimaadelt, et nood oma osa ära maksaksid. Riigiduuma ülesandel läbi viidud uuringu kohaselt ulatub Baltikumi võlakoorem 3,06 miljardi dollarini.

Ühtlasi jõudis arvelduspalat ametlikule järeldusele, et Venemaal kui NSVL-i õiguslikul järglasel on õigus nõuda Balti riikidelt kompensatsiooni nende riikidest lahkumise eest. Põhi-mõtteliselt otsustas Vene valitsus küsida mahajäänud baaside eest hüvitist juba 1993. aastal, kuid see otsus on jäänud tänaseni vaid paberile.

2004. aasta oktoobris lükkasid Vilniuses kohtunud Baltimaade presidendid arvelduspalati nõudmised üksmeelselt tagasi kui absurdse poliitilise populismi. “On ennekuulmatu, kui agressor nõuab kompensatsiooni,” kõneles tollal Leedu välisminister Antanas Valionis.

Läti toonane peaminister Indulis Emsis pidaski raporti väljatulemise ajal seda lihtsalt hoiatuseks neile, kes võiksid hakata nõudma Venemaalt hüvitist NSVL-i okupatsiooni eest. Nii hoiavad praegu arved sahtlis mõlemad. Eesti peaminister Andrus Ansip on teatanud, et ei kavatse lähitulevikus Venemaale arveid esitada.

Eestil konkreetsed nõudmised

“Kui venelased peaksid hakkama tõstatama meile ebamugavaid küsimusi, saame ka meie hakata küsima kompensatsiooni näiteks sunnitöölaagrites veedetud aastate eest,” märkis üks Eesti välispoliitika eksperte.

Eesti ongi pannud juhuks, kui arvetega mängimiseks peaks siiski minema, paberile ka omad rehnungid. Vello Salo “Valge raamat” hindab Eestis ainuüksi keskkonnakahjudeks neli miljardit dollarit.

Eestil on esitada ka märksa konkreetsemaid nõudmisi. 1992. aastal külmutas Venemaa välismajanduspank Põhja-Eesti panga ning Balti ühispanga arved, kus ootab siiani tagastamist 274 miljonit krooni. Eesti pank nimetab seda Eesti juriidiliste isikute vara konfiskeerimiseks.

Leedu peab endale tekitatud kahju suuruseks umbes 30 miljardit dollarit. Leedu valitsusel on aga Eestist raskem vaiki olla. Vilniust kohustab Venemaalt hüvitist nõudma koguni parlamendis vastu võetud seadus ning 1992. aastal läbi viidud referendum.

Alksnis ja Salo said sama summa

••Baltimaade võlgnevuse ülevaatamist nõudnud duumasaadiku Viktor Alksnise kirjeldusel ehitas Nõukogude Liit üles Baltikumi tööstuse ja infrastruktuuri. Samuti jooksis siit läbi kallis piirirajatiste vöönd, mis tuli armee lahkudes kõik maha jätta.

••Neli aastat tagasi esitas Alksnis agentuurile APN enda tehtud arvutused, mille kohaselt ulatuvad Nõukogude Liidu investeeringud Eestisse 40–45 miljardi dollari ehk Eesti praegustki eelarvet kaheksa korda ületava poole triljoni kroonini.

••Sellisele arvutusele võib Eesti vastata täpselt sama summaga. “Valge raamatu” koostanud Vello Salo on käinud välja mõtte, et ühe kaotatud inimelu hind võiks olla 250 000 dollarit – ehk sama summa, mille käisid sakslased välja sunniviisiliselt Saksa tehastes töötanud juutidele. Eesti kaotas Salo hinnangul okupatsiooni ajal 180 000 inimest. Seega 45 miljardit dollarit.