Aastaseks saava Karli elu sõltus loovutatud verest
“Miks mõni arvab, et doonoriverd läheb vaja ainult purjuspäi peksa saanud, muidu asotsiaalsete kodanike või narkomaanide elushoidmiseks?” küsib 11-kuuseks saava Karli ema Marju. Karl on oma lühikese elu jooksul juba neli korda vereülekannet vajanud ja tema ema on neile, kel oma verest hädaliste aitamiseks kahju pole, ääretult tänulik.
Karl sündis eelmise aasta 7. oktoobril. “Kõik oli korras, laps lõbus. Viskasime mehega nalja, et näe, poisil on varakult suur õllekõht ees. Aga siis ütles meie võimlemisõpetaja, et tema pole ühel väikesel lapsel nii suurt kõhtu kunagi näinud. Läksime lastehaiglasse, kus tehti uuringud. Nädala pärast Karli juba opereeriti. Eemaldada tuli väikeses vaagnas asuv pahaloomuline kasvaja, mis on harvaesinev,” meenutab Marju tõe teadasaamise hetki. Hiljem selgus, et kasvaja oli Karlil tekkinud paraku juba looteeas.
“Et kasvaja ei olnud ühegi organi küljes, õnnestus see täielikult eemaldada,” ütleb tänaseks elurõõmu tagasi saanud ema. Nüüd, enne esimest sünnipäeva, on Karl täiesti paranenud ja tema analüüsid on korras. Tõsi, ega selle ühe operatsiooniga asi ei piirdunud. Järgnes keemiaravi. Ning et hemo-globiinitase veres oleks normis, tuli lapsele ka vereülekandeid teha.
Marju ise veredoonor ei ole. Küll on aga usinad vereandjad teised pereliikmed: Karli isa, vanaema, Marju sõbranna. “See pole siiski üldse Karli haigusega seotud, nad olid juba enne vereloovutajad,” kinnitab Marju.
