Kohus mõistis Margus Hansoni osaliselt õigeks
Margus Hansonile esitati kohtueelses menetluses süüdistus selles, et omades kaitseministrina juurdepääsu riigisaladusele, sai ta enne 30. oktoobrit 2004 kaitseministeeriumi julgeolekuosakonnalt allkirja vastu kolm riigisaladust sisaldavat dokumenti.
Samal õhtul viis Hanson need dokumendid oma eramusse Tartus, jättis seal dokumente sisaldava portfelli esimesele korrusele põrandale järelvalveta ja häiresüsteemi kaitseta ning suundus ise teisele korrusele magama. Tema eramusse murti ööl vastu 31. oktoobrit sisse ja varastati teiste asjade seas ka portfell, milles olnud salastatud dokumentide asukoht on senini teadmata.
Tartu maakohus mõistis Hansoni süüdi riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamises ja karistas teda rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 97 500 krooni. Samas asus maakohus seisukohale, et Hansonile ei saa süüks arvata riigisaladuseks tunnistatud teabele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist.
Tartu ringkonnakohus mõistis Hansoni süüdi ka ettevaatamatusest riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises, kuid jättis talle mõistetud karistuse muutmata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, arutades süüdistusasja kaitsja kassatsiooni alusel, leidis, et Hansoni süüdimõistmine ettevaatamatusest riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises oli põhjendatud.
Seejuures märkis riigikohus, et olukorras, kus riigisaladust sisaldav portfell on järelvalveta eramu esikus, ei saa rääkida isegi elementaarse hoolsuskohustuse järgimisest, liiati siis piisavast või veelgi enam – kõrgendatud tähelepanelikkusest ja kohusetundlikkusest.
Samas mõistis riigikohtu kriminaalkolleegium endise ministri õigeks talle süüks arvatud riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamises. Kolleegium leidis, et teabekandja kaotamisega võiks tegemist olla olukorras, kus isik ei tea, kuhu ta teabekandja jättis. Samas ei ole välistatud ka olukord, kus isik küll teab, kuhu ta teabekandja jättis, kuid vaatamata sellele on see väljunud tema vahetust valdusest (nt bussi või taksosse jne unustamisel), sellega ei saa aga olla võrdsustatud olukord, kus teabekandja varastatakse selle valdajalt. Samuti mõistis riigikohtu kriminaalkolleegium Hansoni õigeks talle süüks arvatud riigisaladuse kaitse korra osade punktide nõuete rikkumises.
Kolleegium ei muutnud Hansonile mõistetud rahalist karistust, leides, et karistusliigi ja -määra valikul on järgitud karistusseadustiku nõudeid.
