Eilne Äripäev kirjutas, et Tallinna noorte perede ja sundüürnike abistamiseks välja kuulutatud Saviliiva projekt on suure osa sihtgrupi seisukohalt läbi kukkunud, kuna üle poole korteri- ja majavõitjatest ei kuulu otseste abivajajate hulka. Paljudel neist on lausa mitut korterit ning on juba alustatud või plaanitakse maja ehitust.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on kuuldused Saviliiva projekti ebaõnnestumisest tugevasti liialdatud.
„Tallinna elamumajandusamet viis läbi veelkordse nimekirjade kontrolli, mille tulemustest selgus, et ilmselt ei vajaks uut elamispinda 214-st vaid 11 ehk 5%,” ütles Aas. Neist omakorda vaid 4-5 puhul võib tema sõnul olla tegemist kinnisvaravahendajatega, kelle eesmärgiks on soodsa hinnaga soetatav eluase vaheltkasuga maha müüa.

Samas näitab kinnistusregister, et Tallinna elamumajandusameti esitatud korteriloosi võitjate nimekirja järgi on turuhinnast soodsama uue elamispinna saanutest rohkem kui pooltel korter, maja või elamukrunt juba olemas.

Aasa väitel ei näita see, et midagi oleks valesti. "See väike number (5% - toim.) ei anna põhjust projekt läbikukkunuks kuulutada. Enamik Saviliivale korteri saanuist seda tõepoolest ka vajab," ütles Aas.
Aas märkis, et edasimüügi eesmärgil Saviliiva eluasemele kandideerinud peavad arvestama, et peavad müümise korral müügihinna pealt tulumaksu tasuma. "See kahandab nende loodetavat puhastulu oluliselt," ütles Aas.

Linnavalitsuse nö konkursil osales üle 900 pere ja sundüürniku, kellest vastas tingimustele 612 peret. Neist omakorda vaid 214 said endale soodsatel tingimustel maja või korteri osta.

Hind oli korterite puhul keskmiselt 18 341 krooni ruutmeeter ja eramute puhul 19 417 krooni ruutmeeter. Sisuliselt maksis linn magusas piirkonnas igale ruutmeetrile 10 000 krooni peale.


Konkursil osalemise tingimused:

•• Hoonestaja poolt ehitatavate eluruumide omandamise eesõigus on Tallinna linnas asuva tagastatud eluruumi praegusel või endisel üürnikul või ühel temaga alaliselt koos elaval täisealisel perekonna liikmel tingimusel, et nad alustasid eluruumi kasutamist enne selle tagastamist, ja noortel peredel.

•• Noor pere on pere või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16 aasta vanust last.

•• Kinnistute omanikuks on Tallinna linn ja elanike kasuks seatakse 50-aastane hoonestusõigusleping. Selle lõppedes linn kas pikendab kokkuleppeliselt lepingut või maksab elanikule kinnistu hariliku väärtuse hinna.