Jaak Juske: Eelarve tekitab uusi sotsiaalseid pingeid
Keskerakondlik linnavalitsus püüab Tallinna järgmise aasta eelarve eelnõuga kustutada ühtesid tulekahjusid, aga tekitab neid samas järjest juurde, Olgu alguseks toodud välja enam kui 6,5 miljardi kroonini ulatuva uue eelarve plussid. Ülieduka majanduskasvuga aastal on ju lausa rõõm linna valitseda ja eelarvet koostada. Nii saab enamik valdkondi tuleval aastal raha juurde .
Sotsiaaldemokraatidel koos ülejäänud opositsiooniga on eriti rõõm näha, et linnavalitsus soovib pärast avalikkuse teravat kriitikat asuda lõpuks ometi remontima olemasolevaid ja rajama uusi lasteaedasid.
Samas tahetakse aga jätkata linna koolide kontrollimatut rendileandmist Keskerakonna suurtoetajatele, kui linnal endal on olemas kõik võimalused ise koolid korda teha. Sõlmitud lepinguga annab linn ühe kooli kohta Kruuda ja Sõõrumaa firmadele vähemalt 300 miljonit krooni. Isegi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts teeks koolid märgatavalt odavamalt korda. Seejuures on kõige kahetsusväärsem, et linnavolikogult on võetud võimalus anda koolide rendilepingutele omapoolne hinnang. Nii on tegemist viimase aja ühe räigema jokk-poliitika näitega.
Üha suurenevad juba niigi suured linna meediakulud. Vaadates kõiki Tallinna linna poolt välja antavaid ajalehti, tahaks küsida, kas pealinna maksumaksjad tahavad tõesti saada oma raha eest postkasti võimuerakonna räiget propagandat. Meenub üks viimaseid Pealinna lehti, kus oli kokku kuus fotot austatud linnapeast. Või aasta alguses ilmunud Lasnamäe lehe number, kust vaatasid vastu koguni 12 keskerakondlase pildid.
Sotsiaaldemokraadid on vastu tänase linnavõimu plaanile tõsta uuest aastast ühistranspordi piletihinda ja teevad ettepaneku ühtlustada kõigi Tallinna ühistranspordi sõidukijuhtide palgad. Tänavu jaanuarist ühistranspordi piletihind juba tõusis ning vaatamata korduvatele lubadustele pole linnavalitsus suutnud trolli- ja trammijuhtide palka ikka veel bussijuhtide omaga võrdsele tasemele tuua. Tavalise tööinimeste toimetulek ei lähe tänasele võimuparteile just väga palju korda.
Opositsioon paneb linnapeale südamale, et linnavalitsus parandaks oluliselt oma haldussuutlikust Euroopa Liidu toetusrahade taotlemisel. Järgmisel aastal kavatseb Tallinna linn saada eurotoetusi vaid 38 miljonit krooni. Neli korda väiksema eelarvega Tartus on see number aga ligi kümne miljoni krooni võrra suurem.
Ja ühe võrdluse tahaks Tartuga veel tuua. Nimelt tõstavad tartlased uuel aastal linnapoolse ühekordse sünnitoetuse summa 8000 kroonini. Tallinnas on see summa aga juba aastaid 5000 krooni. Teeme ettepaneku tõsta pealinna sünnitoetus Tartuga samale tasemele.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et sõnades rohelist ja lapsesõbralikku pealinna loov linnavalitsus on oma tegudes üpris vastupidistel positsioonidel.
