Haridusministeerium kolib tänavu suvel valmivasse Eesti haridustegelase Johannes Käisi nimelisse hoonesse, mis hakkab asuma endise masinatehase Dvigatel territooriumile loodavas bürookeskuses Ülemiste City.

Haridus- ja teadusministeerium ei soovinud eile kinnitada ega ümber lükata, et ministeeriumi ja selle allasutuste jaoks Tallinnast leitud 7500-ruutmeetrise pinnaga hoone asub Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa 4.

Age Rosenberg ministeeriumi teabekorralduse osakonnast ütles vaid, et rendileping kavatsetakse sõlmida viieks aastaks ja loodetavasti ei lähe lepingu allkirjastamiseni enam kuid, vaid mõned nädalad.

Ülemiste City AS-i juhatuse esimees Gunnar Kobin ei hakanud siiski võimalikku tehingut ministeeriumiga tagasi ajama. “Hoiame hinge kinni, et see õnnestuks,” lausus Kobin. “See on ka meie jaoks suur asi, kui haridus- ja teadusministeeriumiga õnnestub leping sõlmida,” lisas ta, viidates Ülemiste Cityle kui uuendus- ja arendusmeelsuse kandjale.

Kobina sõnul küsis haridusministeerium esimest korda majavariante kevadel. “Siis jäime Riigi Kinnisvara pakkumisele alla,” tõdes ta.

Augustis lõppesid ministeeriumi läbirääkimised ka Riigi Kinnisvara AS-iga. See riigile kuuluv aktsiaselts pakkus välja kaks võimalikku asukohta ja hoonet – Lubja 4 ja Lasnamäe 2. Esimene oleks kava kohaselt uue büroona valminud tänavu kolmandas kvartalis ning teine 2008. aasta kevadel. Augustis teatas ministeerium, et kumbki variant ei sobi – ei parkimisvõimaluste vähesuse ega ka valmimisaja tõttu.

Umbes samal ajal võttis ministeerium ühendust Ülemiste City arendajatega, kes olid parasjagu andmas ühele majale Eesti ajaloost tuntud uuendusmeelse haridustegelase Johannes Käisi nime.

“Koostasime nimekirja Eesti ajaloost tuntud uuendusmeelsete tegelaste kohta ja hea juhuse tahtel olime just leidnud Johannes Käisi,” lausus Kobin.

Lõõtsa 4 projekteerimisel on lähtutud ministeeriumi ametnike soovidest. “Seal tuleb kabinetisüsteem, mitte avatud kontor, sest ministeeriumi töötajad soovivad töötada kahekaupa tubades,” ütles Kobin. Lisaboonusena tõstis ta esile hoonega kaasnevat 120 tasuta parkimiskohta. “Isegi kui rendihind on mõnest teisest pakkumisest viis krooni kõrgem, kompenseerib selle vaba parkimisvõimalus,” lisas Kobin.

Tartus töötab 130 ametnikku

Haridusministeeriumi ja selle  allasutuste umbes 550 töötajast hakkab 400 töötama uues majas Ülemistel. Rosenbergi sõnul on need inimesed juba praegu Tallinnas, kuid laiali erinevates hoonetes.

Tartus töötab 130 ministeeriumi ametnikku. Hoolimata ilmselgest kalduvusest Tallinna poole, ei soostu haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnistama, et sisuliselt on tegu hariduse juhtimise tagasitoomisega Tallinna.

Rosenbergi sõnul ei kavatseta Tartu ministeeriumimaja maha jätta. Tartu endise pangamaja kasutamiseks on sõlmitud 15 aastaks rendileping, mis lõpeb 2016. aastal. Aastas kulub Tartu maja rendiks üle kolme miljoni krooni, Tallinna uue maja renditingimusi enne lepingu sõlmimist ministeeriumist ei täpsustata.

Osa ametnikke sõidab kahe linna vahet, töötades justkui mõlemas. See aga võib viia olukorrani, millesarnasesse sattus eile Eesti Päevalehe ajakirjanik, kes haridus- ja teadusministeeriumist üht nõunikku otsis: Tartust ütles sekretär, et ta töötab täna Tallinna esinduses, ning pealinnas väideti, et ta töötab täna Tartus. Mobiiltelefon aga ütles, et nõunik on üldse levipiirkonnast väljas.

“Minu teada ei otsitagi Tallinnast uut maja ministeeriumile, vaid kohta uue koondstruktuuri loomiseks, et kujundada seal hariduse uus jõukeskus. Sellist asjade käiku ei pea ma õigeks,” ütles eksminister Tõnis Lukas, kes 2001. aastal ministeeriumi Tartusse viis. “Kindel on aga see, et oma tööga mitte hakkama saamist püütakse varjata näiteks väite taha, et ametnikud peavad liiga palju kahe linna vahet sõitma. Ütlemata jäetakse, et Tartust Tallinna sõidetakse sageli selleks, et kohtuda ministriga, kes Tartus ei käi,” lausus Lukas.

Endise haridusministri sõnul on Tartus asuva ministeeriumi autoriteedi hävitamine ja ebakindluse külvamine pannud töölt lahkuma paljud tugevad ametnikud. Lukase sõnul muudetakse ministeerium teadlikult nõrgaks, et siis taas Tallinna koondumist õigustada. “Aga õnneks pole isegi Mailis Repsil õnnestunud ministeeriumi Tartus nii lõhkuda, et seal enam võimekaid ei olekski – Tartus on veel palju tugevaid haridusametnikke, kes suudaks riigi jaoks tulemuslikult töötada,” lausus Lukas.