Viljandi uus uisuväljak elavdab talisporti
Enne jõule avatud tehisjää meelitas esimestel nädalatel uisutama nii noori kui ka vanu. Juba moodustati treeningurühmad, keda juhendavad Tallinna treenerid Evelyn Roosileht, Olle Sildre jt.
“Jääväljak on kiiresti omaks võetud,” ütles tehisjää haldaja, Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson. “Kiita küll väga ei tahaks, kuid huvi uisutamise vastu on olnud üle ootuste suur. 27. detsembrist kuni 7. jaanuarini, mil tegime esimesi kokkuvõtteid, müüdi 5877 piletit. See on päris hea hulk.”
Ka Eesti jäähokiliidu president Priit Vilba hindas uisutamishuvi tähelepanuväärseks. “Võib juba öelda, et tegu on õnnestunud projektiga. Kindlasti tõstab uisutamishuvi ka soe lumevaene talv, mis ei võimalda suusamõnusid nautida,” lausus ta.
Koolilaste uisuõpe. Viljandi jääväljak kuulub jäähokiliidule, kes oli sihtasutuse Viljandi Jääkeskus asutaja. Kohalik eestvedaja, hokiliidu juhatuse liige Illimar Toom rääkis, et nad tegid jääväljaku rajamisele positiivse poliitilise otsuse saamiseks mitu aastat selgitustööd.
“Kui otsus lõpuks tuli, teostus idee kohalike ettevõtjate toel kiiresti,” lausus Toom, kes hokihuvilisena on jää headust proovinud.
Ligi kümme miljonit krooni maksnud jääväljak on hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunal kella kaheni kooliõpilaste päralt. Linn toetab jääväljakut 600 000 krooniga, mille eest lapsed saavad 260 tundi tasuta platsi kasutamise aega.
Pärastlõunal kella kolmest kuni õhtul üheksani on vaba jää või treeningud. Jääareeni tunnihind on koos käibemaksuga 850 krooni. 50-minutilise uisutamise eest tuleb täiskasvanutel tasuda 30 ja koolilastel 15 krooni, sama palju maksab ka uiskude laenutus.
“Viljandi koolilapsed saavad maast-madalast jääle, kindlasti avastavad paljud endale uue põneva spordiala ja sportimise valikuvõimalus suureneb,” ütles Toom. Ta usub, et viie aasta pärast räägitakse Viljandist taas kui hokikeskusest.
Väärt algatus juba sündis: hokihuvilised noored ei tihanud oodata, millal varustus kohale jõuab, ja sõitsid ise Valmierasse lätlastelt ostma.
Jäähoki oli popp. Mulgimaa pealinn oli kunagi üks hokikeskusi, ühel hooajal mängis Eesti NSV meistrivõistlustel koguni neli Viljandi meeskonda. Jäähokit, ilu- ja kiiruisutamist harrastati aastaid ka spordikoolis. Uisusport hääbus 1970-ndate alguses. Tänu tehisjääväljakule alustavad viljandlased uut ringi.
Juba arutavad viljandlased spordikooli hokiosakonna taastamist. “See pole võimatu, kui jätkub huvilisi ja tegijaid. Pärast esimest talve saame konkreetsemalt rääkida,” ütles spordikooli direktor Urmas Müür.
Viljandi jääväljaku rajamise vastu tundsid huvi Jõgeva, Rakvere ja Pärnu omavalitsusjuhid. “Eks meiegi õpi, sest juba on selgeks saanud, et väljaku Pärnu-poolsesse külge tuleks sein ehitada. Muidu teevad läänetuuled liiga. Ka lumeplats kipub liiga väikseks jääma,” lausus Jürisson.
