“Marie Under n…s oblikate vahel, ja-ja-ja-jaa,” ümiseb trammis pealtnäha kahekümnene tumedas mantlis prillidega noormees, tema kaks sõpra muigavad tähendusrikkalt. Järgneb elav vestlus filmist “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas”, mida kõik neist on korduvalt näinud.

Taolisi vestlusi võib tänavail, koolides ja kohvikutes kuulda üha tihemini. Filmi peategelast Valdist, kes saab karvaste käest labidaga pähe ja keerab jõmlusele selja, kehastanud Endla teatri näitleja Märt Avandi on ka ise juhuslikult pealt kuulnud filmist tuttavat oblikalaulu ja krõbedate väljendite kasutamist.

Kes veel ei tea, siis “Tulnukas” on Rasmus Merivoo (23) eelmisel kevadel valminud 22-minutine  lühifilm, mis portreteerib Eestis laialt levinud subkultuuri – jõmlust ehk rullnoklust. Avandi ise meenutab, et rullnokaks kehastumine oli lõbus ja lihtne. “Igapäevaelus on seda meie ümber nii palju,” põhjendab ta.

“Tulnuka” skandaalsus seisneb filmis kasutatavas sõnavaras, mis koosneb ropust slängist. Reaalselt võib seda teatud ringkondades iga päev kuulda. Selliste inimeste olemasolu ei tohiks olla kellelegi uudiseks, kuid paljudes on “Tulnuka” sõnakasutus tekitanud probleeme.

Üle 300 000 vaataja

Filmi on tänaseks Google’i videolehel vaadatud rohkem kui 332 000 korda, mis on aukartustäratav arv. See ei ole aga ainus kanal, mille kaudu film levib. On veel terve hulk avalikke ftp-servereid ning netilehti, kust “Tulnukat” võib leida. Keegi on teinud filmile soome- ja ingliskeelsed subtiitrid. Suhtlusportaalis Orkut on “Tulnukal” seitse kommuuni, neist kõige arvukamas üle 700 liikme.

Pole kahtlust, et “Tulnukas” on pälvimas kultusfilmi staatust. Seda võib võrrelda ka “Borati” filmi fenomeniga, mille klipid kogusid internetis samuti meeletut populaarsust.

Samuti on sarnaselt “Boratiga” mitmed väljendid, näiteks “Ära põrka!” (tähenduses “Ära ülbitse!”) või “Võtame burksi” (“Ostame hamburgerit”) jõudnud paljude noorte kõnepruuki.

Avandile tuli filmi lai levik ja soe vastuvõtt ootamatult. “Eriti üllatav oli see, et film hakkas levima alles kolm kuni neli kuud pärast esilinastust,” imestab näitleja. Ta lisab, et teda on nüüd rohkem tänaval ära tuntud ja paar korda autogrammigi küsitud. Aga rahva mällu sööbiks ta hea meelega rohkem teiste rollidega. “See oleks küll hapu lugu, kui ma nüüd elu lõpuni Eesti rahva jaoks Valdiseks jääks. Loodan, et see on mööduv,” leiab ta.

Avandi sõnul on filmi populaarsusel ka oma varjupool. “Väga suure vaatajaskonna moodustavad 10–12-aastased poisikesed, kes näevad filmis paraku ainult seda, et ägedalt ropendatakse. Ja nende seas on need filmiväljendid eriti levinud,” räägib Avandi. Väljendid on hästi omaks võtnud ka rullnokad, kelle pihta filmi iva on suunatud. “Paraku ei saa nad aru irooniaelemendist.”

”Sõida lõuksi”

“Tulnuka” edu põhjus seisneb ilmselt selle tuttavlikkuses ja tõsielulisuses. Kellel meist poleks olnud isiklikke kogemusi mõne ülbitseva põmmpeaga ning tema sõiduriistaga (enamasti BMW-d), millest mitmekümne meetri kaugusele kostab vali tümakas.

Praktiliselt iga teise külapoe lähedusest või diskosaalist võib leida mõne filmitegelastega sarnase oma autot “tuuniva” jõmmi, kelle elu põhikoostisosaks on “burks” (kiirtoit), “bemud” (autod), “eided” (naised) ja “lõuksi sõitmine” (kellegi rusika või jalaga löömine).

Sotsiaalne tellimus teema käsitlemiseks on igal juhul olemas. Muu hulgas viitab sellele ka see, et Eesti Päevalehe üleskutse saata pilte autohuligaanidest pälvis lugejate tormilise tähelepanu ja koostatud fotoseeriad on 2006. aasta loetavuse esikümnes.

Aiku ja Pets taas ekraanil

”Wremja”

Sipelga 14

•• Enne “Tulnukaid” olid Eesti kuulsaimad rullnokad kahtlemata Aiku ja Pets, kes said laiemale üldsusele tuntuks teleekraanilt saatest “Wremja”.

•• Aiku ja Petsi kleeplintidega üles kleebitud ninad ning rulli keeratud mütsinokad muutusid “Wremja” eetrisoleku ajal rullnokluse põhitunnusteks.

•• Nende väljendid “Sae pekki!” ja “Ülikõva!” pole ikka veel käibefraaside hulgast kadunud.

•• Jan Uuspõllu ja Dan Põldroosi kehastatud rullnokkade paar jõuab peagi taas teleekraanile.

•• Andrus Kivirähki ja Mart Juure stsenaariumile loodud “Wremja” parimatest paladest sünnib uus sari nimega “Sipelga 14”.

•• Sipelga tänav asub Õnne 13 naabruses ning seal pesitsevad tegelased erinevad Eesti pikaealisema seriaali omadest kui öö ja päev.

•• Kanal 2 näitab sarja “Sipelga 14” laupäeviti kell 20.30 ja kordust pühapäeviti kell 17.

Filmist veel

••    Eksamitöö

Film valmis Tallinna ülikooli filmi ja video õppetoolis lõputööna. Töö tekitas juba eksamikomisjonis vastakaid arvamusi ning kuuldavasti ei pidanud mõni tuntud reÏissöör filmi ülikooli lõputöö vääriliseks.

••    Kitarr

Filmi tegemiseks said tegijad toetust 50 000 krooni. Et katta kõiki kulusid, pidi reÏissöör ja stsenarist Rasmus Merivoo maha müüma oma hinnalise kitarri (18 000).

••    Tasuta

Filmis osalevad mitmed tuntud näitlejad, kes olid nõus seda tegema tasuta.

••    Prangli

Juba legendiks on muutunud suvine intsident Prangli saarel, kuhu film Kinobussi vahendusel jõudis.

••    Roppuserekord

22-minutilise filmi ajal jõuavad tegelased sõna “t..a” kasutada 63 korda.

••    Kriitiku kiitus

Filmikriitik Kristiina Davidjants on “Tulnukat” nimetanud Eesti viimase 15 aasta parimaks lühifilmiks.

••    Fännid

Filmi riputasid internetti üles väidetavalt selle fännid.

••    DVD

Filmi autor Rasmus Merivoo ise tegeleb sellega, et anda film välja DVD-l.

••    Uus film

Merivoo mõlgutab mõtteid ka teisest jõmmikultuurist pajatavast filmist, kuid tal ei ole praegu plaanis sellega enne järgmist aastat tõsisemalt

tegeleda.

••    Ossid

Slängis on rullnoka või jõmmi sünonüümina väga levinud ka termin “ossid”.

••    Rasmus Merivoo

Kogus tuntust ka juba oma varasema filmiga ”Mis värvi on armastus?”, mis käsitleb humoorilis-iroonilises võtmes geiteemat.