Seadus pitsitab raamatuvõlglasi
Pärast 1. maid tohivad kohtutäiturid nõuda kahjutasu sisse neilt inimestelt, kes on kaotanud või rikkunud raamatukogudest laenutatud raamatud, kuid pole vabatahtlikult valmis nende eest hüvitist maksma. Kohtutäiturid tulevad raamatukogudele appi ja hakkavad kaotsi läinud raamatu kümnekordset hinda küsima siis, kui hooletu lugeja pole määratud summat tähtajaks ära maksnud.
Lisaks lubavad läinud nädalal riigikogu kinnituse saanud muudatused trahvida võlgnikke hoopis karmimalt. Kui kehtiv kord lubab võtta raamatud enda kätte unustanud lugejalt kuni kroon viivist iga tagastamisega hilinetud päeva kohta, siis peatselt seotakse see summa raamatute arvuga. Kuus raamatut 20 üleliigseks päevaks enda kätte jätnud inimest tabab 20-kroonise maksimumtrahvi asemel 120-kroonine karistus.
Raamatukogude direktorite pakutud ettepaneku peaees-märgiks on inimeste vastutustunde kasvatamine, mitte raha kogumine, sest üliväikesed viivised ei pane võlglasi tegutsema. Kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskuse väitel on raamatute mittetagastamine üha tõsisemaks probleemiks just Tallinnas, Tartus ja Pärnus. “Väikesed raamatukogud viivist üldse ei võtagi, sest nad tunnevad oma lugejaid ja raamatud saadakse kätte,” ütles Veskus kultuurikomisjonis.
Suuremate linnade raamatukogud on viimases hädas pöördunud inkassofirmade poole. Näiteks ühele viljandlasele määrati mõne aja eest 7000-kroonine trahvisumma, mida ta tasub maksegraafiku alusel.
Juurdepääs peab olema
Mõnes punktis seadus aga ka pisut pehmenes. Kui praegu tohib suurvõlgniku jätta aastaks raamatukogu ukse taha, siis edaspidi võib talt võtta vaid kojulaenutamise õiguse. “Tal jääb võimalus kasutada raamatukogu teenuseid kohapeal. Avaliku teabe seaduse põhjal peab igaühel olema näiteks interneti kaudu vaba juurdepääs avalikule teabele,” põh-jendas rahvaliitlane Jaak Allik.
Enim murdis riigikogu piike raamatukogude direktorite töölepingute üle, jättes lõpuks omavalitsuste otsustada, kas sõlmida direktoriga tähtajatu või tähtajaline tööleping. Viimase punkti vastu astusid välja sotsiaaldemokraadid. “Tähtajaliste lepingute sõlmimise maania on raamatukogude juhatajate solvamine. Need inimesed teevad oma tööd suhteliselt väikese palga eest, kuid südamega, ja on inetu nüüd öelda: iga viie aasta tagant me hakkame teid vahetama,” lausus SDE aseesimees Eiki Nestor.
