Juristid hindavad sambaseaduse õiguslikult praagiks
Pronkssõduri pärast barrikaadidele tõusnud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit lähevad juristide hinnangul õigusliku nihilismi teed, kui nad ei loobu läbi surumast seadust, mis kohustab valitsust kiirkorras Eesti kuulsaimat monumenti Tõnismäelt ära koristama.
Eesti Päevaleht konsulteeris mitme tippjuristiga, kes pidasid eelnõu praegust versiooni õigusriiki sobimatuks. Otseselt läheb põhiseadusega vastuollu sinna värskelt lisatud rakendussäte, mis räägib Kaarli puiestee objektist kui keelatud rajatisest ja käsib valitsusel see 30 päeva jooksul eemaldada. Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professori Kalle Meruski väitel rikub see säte põhiseaduslikku võimude lahususe printsiipi. “Asi on pea peale pööratud. Riigikogu tahab võtta üle täidesaatva võimu funktsioone,” arvustas Merusk.
Parlamendi roll on võtta vastu universaalseid norme andvaid seadusi, mis võivad delegeerida täitevvõimu andma välja madalamaid haldusakte. Merusk osutas ka põhiseaduse riivele. “Riigi sise- ja välispoliitikat teostab põhiseaduse järgi valitsus, kes on nüüd pandud sundseisu,” märkis professor.
Anonüümsust palunud nimekas õigusteoreetik pidas äärmiselt kahetsusväärseks, et valimiskampaania tungib sel moel seadusloomesse. “Eelnõu on puhas jama,” kõlas tema vastus.
Seadus ühe asja jaoks
Katse lahendada pronkssõduri küsimust sel moel ei vaimusta ka kõiki reformierakondlasi. “Kummaline konstruktsioon – üht metallitükki, olgugi suurt, seadusse tavaliselt ei kirjutata,” tunnistas kaitseminister Jürgen Ligi oma blogis.
Õiguskantsler Allar Jõks, kelle pädevuses on ennekõike õigus-aktide järelkontroll, uut teksti ei hinnanud. Esimese, märksa leebema versiooni puhul kirjutas Jõks õiguskomisjonile, et eelnõu peaks olema tunduvalt õigusselgem, kuna see piirab nii põhiseadusest tulenevat omandiõigust kui ka väljendusvabadust. Kriitika kõrval pidas Jõks aga tervitatavaks soovi seista avaliku korra kaitse eest, mille üheks väljenduseks on keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus.
