Pronksmehe “äravedajad” panevad Ilvese vastutama
Kui homsel keelatud rajatiste seaduse eelnõu lõpphääletusel jääb riigikogus poliitiliste jõudude vahekord samaks kui eile, langeb vastutus juriidiliselt ilmselgelt küündimatu seaduse eest president Toomas Hendrik Ilvese õlgadele.
Valimiskampaaniasse kistud teema saab Kadrioru mureks juhul, kui parlament kiidab nelja-päeval heaks seaduse, mis kohustab valitsust 30 päeva jooksul pronksmehe Tõnismäelt ära viima. Eile kogus sama ettepanek 44 poolt- ja 33 vastuhäält. Radikaalset muudatust toetanud Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed ei kaitsnud debati ajal monumendi kiirkorras teisaldamist sisuliselt ühegi sõnaga. Teise lugemise lõpetamise võtsid nad vastu hoopis mornide nägudega. Eelnevalt vallutasid parlamendi kõnetooli aga Keskerakonna ja SDE poliitikud. “See eelnõu on õiguslik rämps, mille kohta on selge hinnangu andnud juhtivad riigiõiguse spetsialistid,” osutas keskerakondlane Evelyn Sepp vastuoludele põhiseadusega. “Kõik ju teavad, et see seadus ei jõustu sellisel kujul mitte kunagi.”
Looritatud vihjed
Emotsioone ei hoidnud vaka all SDE poliitik Jarno Laur, kelle väitel tahavad paremparteid eskaleerida rahvuslikke pingeid just valimispäevaks. “Meie välispoliitiliste huvide kahjustamine määrib meie mainet avatud ja tolerantse Põhja-Euroopa riigina,” lausus Laur. Tema kinnitusel toob see “jant” enim kasu Moskvale. “Pronkssõduri seaduseks muudetud eelnõu on sama palju Eesti huvides kui üks võõra võimu ettevõtmine 1988. aasta 2. veebruaril Tartus,” osutas ta peaminister Andrus Ansipi kunagisele tegevusele NLKP-s. Lauri väitel mängib Ansip praegu rahvuslast samal põhjusel, mis tal oli toona. “See on karjääriiha.”
Põhiseaduse võimalikku riivet tunnistas ka reformierakondlasest õiguskomisjoni esimees Väino Linde. “Loodan, et parlamendi selle koosseisu viimaseid päevi ei jää tumestama õiguslik praak,” ütles president Ilves BNS-ile.
