Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis omakorda toodab sallimatust.

Kuigi enamik eestlasi peab kultuuride kontakti rikastavaks võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes.

Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks.

Sotsioloogi ja inimarengu aruande ühe toimetaja Raivo Vetiku sõnul on madal sallivus seotud Eesti ühiskonna suure eba-võrdsusega ning see on võrreldav Läti ja Leeduga.

Majanduskasvu hind

“Kui ühiskond on väga ebavõrdne ja eksisteerivad eri hierarhiad mitte ainult majanduses, vaid ka näiteks meeste-naiste, linna-maa suhetes, kus üks on teisest märksa paremal positsioonil, siis paratamatult tekitab see nõrgemal positsioonil olijal probleeme,” ütles Vetik.

Suhtumine mitte-eestlaste osalusse tuleneb Vetiku sõnul ajaloolistest põhjustest – Eesti on olnud okupeeritud, kannatanud stalinismi ja venestamise all.    “Oleme ju väikeriik, meil on kaitserefleks: püsimajäämiseks tuleb ennast kaitsta,” rääkis Vetik. “Aga loomulikult oleks juba aeg vaadata tulevikku.” Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 20–29-aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust.

Mitmed inimarengu aruande esitlejad tõdesid, et Eesti on seni palju panustanud majandusele, nüüd tuleks tähelepanu pöörata ka inimestele.

“Majanduskasvul on ka oma sotsiaalne hind,” märkis Vetik. “Sissetulekute ebavõrdsus on Eesti jaoks probleem, millega kaasnevad omakorda sotsiaalsed probleemid, näiteks uimastisõltuvus ja HIV.”

Sotsioloogi ja aruande ühe toimetaja Juhan Kivirähki sõnul oli ligi 80 protsenti Eesti inimestest eluga üldiselt rahul, samas kajastab see peamiselt majandusedu. Mullu kevadel hindas Eesti majanduslikku olukorda heaks 70 protsenti inimestest, kuid vaid 31 protsenti vastanutest hindas heaks Eesti sotsiaalset heaolu, näitas Eurobaromeetri uuring. Kihistumist tajuvad inimesed kui väikesearvulise jõukate kihi vastandumist suurearvulisele vähekindlustatud inimeste grupile.

“Elanikud tajuvad, et sotsiaalse heaoluga pole Eestis kõik korras,” ütles Kivirähk. “Materiaalse heaolu ühtlasem jaotus suurendab nihke tõenäosust sotsiaalse sidususe poole, aga seda vaid siis, kui ühiskond õpib tegema koostööd.”

Viimane Eesti inimarengu aruanne ilmus 2003. aastal, tänavune valmis Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse eestvõttel.