Vastuhääletamise idee kogub poolehoidjaid
Sotsioloog Raivo Vetik annaks igale valijale riigikogu valimistel ühe poolthääle kõrval ka kolmandiku vastuhäält, et pakkuda nii rahvale laiemaid võimalusi poliitika mõjutamiseks.
Vastuhääle võimaluse korral tekiks Vetiku sõnul poliitika ja ühiskonna vahele senisest tugevam tagasiside, kuna ei-hääl annab olulist lisainfot. “Selle kaudu saab valija anda tagasisidet mitte ainult ühele parteile, keda ta toetab, vaid ka parteile, kes on talle kõige vastumeelsem,” selgitas Tallinna ülikooli professor. “Kui parteid teavad, et ka vastu võib hääletada ja et see mõjutab lõpptulemust, siis muutub ratsionaalseks mitte ainult teatud huvigruppidele, vaid ühiskonnale kui tervikule meeldimine.” Sisuliselt arendas Vetik edasi ajakirjanik Mart Linnarti poolt läinud nädalal Eesti Päevalehes välja pakutud ettepanekut, et valija peaks valimiskasti juurde astudes saama oma üht häält kasutada kas pluss- või miinusmärgiliselt. Lemmikkandidaadi või -erakonna puudumisel tuleks vastuhääl sellele inimesele või parteile, keda soovitakse iga hinnaga võimu juurest eemal hoida. Kuigi vastuhääletamise võimaluse loomine näib Vetiku hinnangul esmapilgul absurdne ja tehniliselt teostamatu, vääriks idee edasiarutamist. ”Eesti kui väikeriik olekski sobiv koht sellise sotsiaalse innovatsiooni sisseviimiseks. Loomulikult eeldab see väga suurt tehnilist eeltööd ja ei ole välistatud, et uuendusega tekkivad probleemid on suuremad kui võimalik kasu,” märkis ta. Valimissüsteemi täiendamine ei aitaks riigitüüri juurde neid erakondi, kellel on rohkem kampaaniaraha ja kes paremini oma valijatega manipuleerivad, vaid pigem neid parteisid, kes hoolivad rohkem ühiskonnast kui tervikust, leidis Vetik.
