Poiss lamab nüüd lastehaiglas. "Ta saab terveks, kuid psühhotraumast paranemine on muidugi raske," nentis haigla juht Mall-Anne Riikjärv SL Õhtulehele.

Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Mall-Anne Riikjärv selgitab, et lapsel on huule- ja käsivarrevigastus ning käeluumurd. "Tema seisund on stabiilne. Poiss paraneb kindlasti. Psühhotrauma on muidugi teine küsimus, kuid füüsilised vigastused paranevad," ütleb ta.

Väidetavalt on sama koer ka varem poisil riideid rebinud ja teda rünnanud.

Kas haigla peab säärasel juhul ka politseid teavitama?

"Teatud juhtumite puhul küll, aga see lugu ilmselt ei ole selline, mis nende hulka kuulub. Seda, kas see rünnak toimus esimest korda või mitte, ei oska mina kommenteerida," ütleb Riikjärv.

Lapsi, kellele koer kallale karanud, pöördub tema sõnul traumapunkti suhteliselt sageli. "Täpset arvu oska öelda, sest sellist statistikat me ei pea. Samas seda, et koerarünnakud pole harukordsed, on traumapunktide arstid küll kinnitanud."

Riikjärv paneb vanematele südamele, et, koera võttes järgitaks kindlaid reegeleid. "On ju palju, mida koeraomanik peab teadama looma kasvatamisest, temaga suhtlemisest. Palju sõltub koeraomanikust. Ja et koer poleks rünnakualdis, peab ikkagi ka inimene õppima loomaga koos elama," rõhutab arst.

Kogemustega koerakasvataja, 1993. aastast ka bullterjereid pidanud-õpetanud Katrin Auser ütleb, et tema kolm last on rahulikult koos bullterjeriga kasvanud. "Seda tõugu on algselt kasutatud võitluseks koerte vastu. Mitte kunagi inimeste vastu," rõhutab Auser.

"Nad on väga inimlembesed. Kui inimene tuleb lähemale, siis seisab aia najale püsti, liputab saba. Kõik inimesed on talle sõbrad. Muidugi ei saa nad teiste koertega läbi – järelikult ei saa ka seda öelda, et nad on nüüd nii üdini head. Kuid minu lapsi ei ole küll bullterjer mitte kunagi rünnanud," ütleb staažikas bull­terjeripidaja, "Palju on kasvatuses kinni. Vahel on nii, et koer annab märku, et lõpeta, mulle ei meeldi. Näiteks minu väike tütar hammustas ise kord bullterejerit kõrvast. Lõi hambad kõrva sisse ja siis koer urises. Aga see tähendab ju koerakeeles, et lõpeta ära, mulle ei meeldi! Kuid kindlasti seda tõugu loom ei pure last, sest laps on ju inimese kutsikas.

Samas last ja koera omapäi jätta ei tohi, eriti väikest last. Ja vanemad peavad lapsele seletama, mida võib koeraga teha, ja hoolega jälgima," paneb Auser südamele.

Tema sõnul on bullterjer perelembene loom ja ta kasvab paljudes lastega peredes.

"Raske öelda, mis selles peres konkreetselt juhtus, ja loom ründas... Omanik peab koera käitumist jälgima ja asjad eos paika panema. Esimeseks koeraks perre mina siiski bullterjerit ei soovita," märgib Auser.