Madis Ots hakkas absurdihumoorikat “Pesakonda” joonistama kõmulehele Post 1994. aastal koolipoisina. Noorte seas kiiresti popiks saanud hunt, jänes, karu, siil ja rästik kolisid pärast Posti kinnipanemist esmalt Õhtulehte ja siis Sõnumilehte. Viimati ilmus “Pesakond” 1998–1999 kümmekond korda Eesti Päevalehe lisas Uus Meedia. Siis tuli pikk vaikus ning 2006. aasta lõpp ja ajakiri DI (mis nüüdseks on Klubi).

— Miks “Pesakonna” ilmumine omal ajal üldse lõppes? See oli ju tohutu populaarne.

— Ilmumine paberil lõppes Sõnumilehe ja Õhtulehe ühendamisel, kui arve kokku lüües selgus, et Ernie, Hagar jt globaalkoomiksid tulevad odavamalt kätte. “Pesakonna” allahindluskampaaniat ei järgnenud ja sinnapaika asi jäigi. Umbes aasta jagu ilmus ta veel Jippii portaalis, siis pugesid loomad talveunne.

— Miks te “Pesakonna” nüüd üles äratasite ja mis sai “Tupsu ja Herberti” koomiksist, mis Klubi eelkäijas DI-s varem ilmus? Kunagine tegelane Praak Part leidis vist oma otsa ega ole reinkarneerunud?

— Tupsu ja Herberti, nagu ka Praak Pardi joonistamine oli kuidagi pingutatud tegevus. Nii ma tegingi DI-le ettepaneku, et võiks hoopis vana hea “Pesakonna” üles äratada.

— Kas ärganud “Pesakond” on millegipoolest teistsugune kui enne talveund – peale ilmumissageduse, mis on nüüd kord kuus, mitte kord päevas?

— Senised kuus koomiksit on küll oma endises headuses, vähemalt minu enda arvates:)

— Kas “Pesakond” on käsitsi või arvutis joonistatud, kui raske on sellele süzˇeesid välja mõelda ja kui kaua ühe riba valmimine aega võtab?

— 100% on see käsitöö. Veerandtunnist tavaliselt piisab, tihti jääb ülegi. Ja vajadusel saab ka ilma süzˇeeta ilusti hakkama.

— Kas endised “Pesakonna” fännid on endast kuidagi märku andnud?

— Maailm on väike, ikka juhtun vahel mõnega kokku. Üllatav oli kuulda ligi poole tuhande liikmega “Pesakonna” community’st Orkutis, mõnel on Posti-aegne fänniklubi liikmekaartki alles.

— Millega tegelete reklaamibüroos Vatson & Vatson?

— Olen siin loominguline direktor. Mu kõige esimesed tööd peaaegu üheksa aastat tagasi olid näiteks kuulsale Koffi õllele ja tollal tuttuuele Meierile. Aga nüüd palavad tervitused kõigile lehelugejatele, kes käivad Selveris, Tartu kaubamajas ja Viru keskuses, joovad Gutta mahla, võtavad sõpradega Viru Valget... Ja veel paljudele teistele.

Madis Ots

•• “Pesakond” ja “Praak Part” ilmusid eri väljaannetes kokku üle 2500 korra. Madis Ots oli alles 16-aastane. Alates 1998. aastast teenib leiba reklaamibüroos Vatson & Vatson. Joonistas pildid Armin Kõomäe novellikogule “Amatöör” ning Laur Siboldi ja Jaano Martin Otsa reisikirjale “Rein Purpur — eestlaste pöörane rännak Euroopas”.

Pesakonna fänniklubi

•• Interneti suhtluskeskkonnas Orkut on Pesakonna virtuaalne fänniklubi, millel on praegu 470 liiget. Kommuuni iseloomustuses seisab: “Hunt: vanasti oli kõik ikka täiesti teistmoodi. Taevas oli sinisem, rohi rohelisem, viin kangem. Siil: mul olid hästi väikesed käed. A viin oli jah ihan oo koo.”