Tudengite ja raha nappus sunnib Tartu ülikooli vormi muutma
Suvel Tartu ülikooli pürgivaid tudengeid ootab ees uuendatud ülikool, kus osa teaduskondi ja õppetoole on tõstetud kokku suuremateks üksusteks.
Tulevikus kõiki Eesti ülikoole ees ootavale tudengite vähenemisele sammub Tartu ülikool vastu muudatustega, mille läbivaks jooneks on väikeste üksuste ühendamine suuremate alla. Osa teaduskondi tõstetakse kokku, nende piires luuakse omakorda instituute, mis koondavad endasse eri valdkondi.
Ühendamine peaks ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru sõnul parandama ülikooli konkurentsivõimet ja koostööd. “Suuri instituute on vaja see-tõttu, et nad on jätkusuutlikumad, saavad näiteks tõukefondide projekte kirjutada, sest väikesel õppetoolil pole selles osalemiseks raha,” ütles Heinaru. “Teiseks aitavad suured üksused soodustada suundade arengut.” Instituudi loomisega jäävad tema sõnul alles nii õppekavad kui ka osakonnad, kuigi viimased ei ole enam otseselt struktuuri-üksused.
Teisalt on Heinaru sõnul muutusi vaja selleks, et koordineeritaks väikeste erialade õppekavu. “Kui nad on eraldi üksused, siis elu on näidanud, et koostöö võib olla probleemiks,” märkis ta. “Instituudi sees antakse enam tegevusvabadust.”
Mure sotsioloogia pärast
Nii koondatakse ka näiteks mitmed sotsiaalteaduste erialad ühe instituudi alla, nende seas näiteks meedias tähelepanu pälvinud sotsioloogia, mis lisatakse politoloogiaga samasse instituuti.
Muutustest on ülikoolis räägitud juba üle aasta ning Hein-aru võrdleb teema üleskerkimist kivi viskamisega rahunenud tiiki. Probleem on tema sõnul pigem poliitikateadusi ja sotsioloogiat koondava instituudi nimes, et säiliks ka sotsioloogia kui suuna nimetus, sest õppekavades endis sisulisi muutusi pole.
Ühe instituudi alla ühinemise teeb vajalikuks sotsioloogia õppetoolis professorite puudumine ja raha vähesus. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna juhataja Rein Murakas mõistab koondumise vajadust, kui arvestatakse ka osakonna vajadusi. “Peamised garantiid nimetustest, õppekavade jätkumisest, reformi tempost ja professuuri probleemist on nüüd vastastikku fikseeritud,” ütles Murakas. “Tegelikult on asi selles, et kui midagi muudetakse, siis tekivad probleemid, kuidas asi edasi toimib, ja ega midagi sisuliselt olulist ei likvideerita ega kao kuhugi struktuuride sügavusse.”
“Kõik suunad ja õppekavad jäävad sotsioloogias alles,” kinnitas Heinaru. “Plaan on hoopis valdkonda arendada ja luua rakenduslik sotsiaaluuringute keskus.”
Just nimetuse ehk kaubamärgi olulisus on üks väikeste üksuste murekohti, mis on pannud muutuste pärast muretsema, sest kui tudengikandidaat eriala ülikoolist üles ei leia, ei saa ta ka õppima tulla. Heinaru sõnul on mure mõistetav, kuid mis nimi valitakse, on loodava instituudi enda otsustada.
Väiksed koonduvad
Sotsiaalteaduskonna alt filosoofiateaduskonda “koliv” semiootika on üks näide, sest kui kaob õppetool kui ametlik struktuur, siis peljatakse ka oma näo kadumist.
Filosoofiaosakonna prodekaani Anneli Saro sõnul liituvad mitmed väikesed osakonnad suuremateks ning osalt on see hariduse üldise alarahastatuse tingimustes majanduslikult paratamatu. See peaks aitama mingil määral kokku hoida administratiivkulusid ja vähendada eri osakondades sama aine õpetamist. Näiteks tekib uus struktuur nimega kultuuriteaduste ja kunstide instituut – see hõlmab kirjanduse ja rahvaluule ning kunstide osakonda ja etnolooge.
“Üldiselt on struktuurireformi idee tulnud ülikooli juhtidelt ja see pole osakondades niivõrd tunnetatud vajadus,” ütles Saro. “Selge, et väikestel aladel on majanduslikult väga raske hakkama saada, sest üliõpilasi on vähe ja raha tuleb vähem.”
Kui ülikooli töötajates on muudatused tekitanud määramatuse tõttu pingeid, siis üliõpilased vaatavad asja rahulikult. Üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialisti ja sotsiaalteaduste magistri Catlyn Kirna sõnul toetab esindus kõiki muudatusi, mis teevad elu paremaks. “Toetame nende teaduskondade ühinemist, millega ühinetavad on ka ise nõus,” ütles ta. “Aga ise sotsioloogia osakonnas töötanuna võin öelda, et sotsioloogiat ei allutata politoloogia alla. Viimane nimi, mida mina olen kuulnud, on riigi- ja ühiskonnateadused.”
Loodus- ja tehnoloogia-erialad ühe mütsi alla
Üks suuremaid muutusi, mis Tartu ülikoolis aset leiab, on mitme teaduskonna ja asutuse ühendamine, mille tulemusena tekib loodus- ja tehnoloogiateaduskond ehk LOTE. Selle alla hakkavad kuuluma bioloogia-geograafiateaduskond, füüsika-keemiateaduskond, ülikooli tehnoloogiainstituut, füüsikainstituut ja TÜ Eesti mereinstituut.
“Arvestades, et teaduskond koondab suurema osa ülikooli rakendusteaduslikest uuringutest ja loodusteaduslikust potentsiaalist, on tegemist tõesti märkimisväärse üksusega,” ütles Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan Tõnu Meidla. “Ratsionaalsest kaalutlusest lähtuvalt olen seisukohal, et tervikuna on ühinemine kasulik.”
Meidla sõnul ei muuda muudatused praegu koolis õppivate üliõpilaste jaoks eriti midagi, sest tudengil on õigus lõpetada selle õppekava järgi, millega ta sisse astus.
“Teine muutus toimub ilmselt siis, kui uus teaduskond vaatab põhjalikult läbi praegused õppekavad ja analüüsib nende ratsionaliseerimist ja sisukamaks muutmist uue teaduskonna baasil,” märkis Meidla. “Selle tulemus võib mõjutada tulevasi sisseastujaid.”
Ühe võimalusena võivad õppekavad veidi lihtsustuda. Nii on Meidla sõnul näiteks magistriõppekavad silmatorkavalt detailsed ja õppekavade hulk suur. “Ma pole veendunud, et erialade all on vaja nii palju lisaspetsialiseerumisi,” märkis ta. “Ja lõpetaja seisukohast on põhjust kaaluda, kas talle on kasulikum kitsas või hoopis laiem ja enam võimalusi pakkuv erialanimetus.”
