Pärnu ja Sindi vahel asuvat Paikuse valda teatakse suuresti sportliku vallavanema Kuno Erkmanni järgi.Korvpallurikasvu ideedegeneraator ja nende teostaja on teinud spordist Paikuse ühe visiitkaardi.
“Sport on vallas populaarne, kuid võiks populaarsem olla. Püüame kaasata kooliõpilasi ja noori, kes moodustavad valla elanikest ligi veerandi,” lausus vallajuht.
Rohkem raha spordile
Viimastel aastatel on vald suutnud sporti rohkem toetada. Erkmann tõi näiteks, et kui alguses andsid nad spordi toetuseks seitse krooni inimese kohta, siis nüüd eraldab 3650 elanikuga vald spordile üle miljoni krooni, mis teeb ligi 270 krooni inimese kohta. Valla eelarve on 62 miljonit krooni.
“Raha oleks aga spordile kindlasti juurde vaja, ootaks riigilt suuremat tuge,” lausus Erkmann. “Olen kindel, et kui riik annaks aastas miljoni lisaks, jääks vähemalt üks narkomaan vähemaks. Narkomaanile tehtavad kulutused ületavad aga miljoni kindlasti ja ainult üks protsent on neid, keda suudetakse elule tagasi võita.”
2005. aastal valmis Paikusel kergejõustikustaadion, mis maksis 4,5 miljonit. Tööle võeti kergejõustikutreener Marge Nõmm. Tegutsevad mitme ala treeningurühmad eesotsas Erkmanni enda trumpala maadlusega.
Maadlusklubi Leo veavad Raiko Hiis ja Kristen Heinmets. Kooli juures asuvat spordikeskust juhib Roland Simanis.
Paikuse valla viies külas, millest suurim on 450 elanikuga Silla, on võrkpalliplatsid ja üleval korvpallirõngad. Vald aitab külaelanikke varustusega, külarahvas hoolitseb platsi eest.
Erkmann tahab Tartumaa Lähte valla eeskujul panna käima muusika ja spordi huvikooli. Tal mõlgub meeles vajadus ehitada uus spordihoone, sest vana, mis on küll igati korralik, kipub kitsaks jääma. Võib-olla saavad hoo sisse ka küladevahelised spordipäevad.
“Vägisi pole tahtnud neid korraldada,” lausus Erkmann. “Kui aga külarahval tekib huvi ja nad näitavad algatust, aitame kindlasti kaasa.”
Jahilkäik on koormus
Pärnus koolipoisina sportima hakanud Erkmann tegeles riistvõimlemise ja ujumisega, harrastas jalgrattasporti ja osales sõudmistreeningutel. Pärast 1973. aastal Tihemetsa tehnikumi õppima asumist kutsus treener Juhan Kalde ta maadlema. “Ta ütles, et see on minu ala ja nüüd tuleb treenima hakata,” meenutas Erkmann.
Juba kaks aastat hiljem võitis ta esikoha Aleksander Abergi memoriaalil ning tuli Eesti juunioride meistriks. Tallinnas Meinhard Niglase juhendamisel harjutades teenis ta Eesti meistrivõistluste medaleid nii kreeka-rooma maadluses kui ka vabamaadluses.
Siis pühendus 201 cm pikkune mees õpingutele, kuid jõudis siiski ära oodata ka oma sportliku tähetunni. Vaatamata 1993. aasta sügisel vastu võetud vallavanema kohale ning pingelisele tööle tuli Erkmann 1994. aastal vabamaadluse raskekaalus Eesti meistriks.
“See oli viimane tõsine spordiaasta. Töö valla elu korraldamisel ja arendamisel surus järjest enam peale. Sportimiseks aega ei jäänud, olen siiani suhteliselt passiivne sportija,” lausus Erkmann.
Kehalise koormuse saab vallajuht nädalavahetustel jahiretkedel, ratta- või kanuumatkadel. “Löön alati kaasa, kui on vaja kaitsta valla spordiau. Aga pidevat treenijat minust enam ei saa,” ütles Erkmann.
