Ekraanile on jõudnud tema elust rääkiv film Renée Zellwegeriga peaosas ning raamatupoodidesse samateemaline raamat keskkonna-ajaloolaselt Linda Learilt. 

Helen Beatrix Potter sündis 1866. aastal Londoni jõukas Kensingtoni linnaosas. Tema harimise eest kandsid hoolt eraõpetajad ning üksildase lapsepõlve kõige õnnelikum aeg möödus Põhja-Inglismaal, Inglise Alpideks kutsutavas kaunis ja mägises järvepiirkonnas. Seal sündisid esimesed väljendusrikkad joonistused loomadest ja lilledest.

Tüdruku vanemad, kes jõudsid järeldusele, et väärikat peigmeest silmapiiril ei ole, tegid viktoriaanlikus ühiskonnas laialt levinud otsuse panna tütar majateenija rolli.

Saanud 24-aastaseks, otsustas Beatrix perekonna rüpest välja murda, selleks oli aga kõigepealt vaja oma raha. Otsustavalt saatis ta mõned enda joonistatud ilmekad jänesepildid postkaartide kirjastajale. Selgus, et polnudki vaja palju võidelda: nende eest maksti ja need avaldati. Samal ajal hakkas ta ka loomalookesi kirjutama – endise koduõpetaja haigele lapsele Noel Moorsile. Kõik kirjadena valminud lookesed olid illustreeritud piltidega, nagu ka Potteri hilisemad raamatud.

34-aastasena otsustas Beatrix oma sääste kasutades anda välja raamatu “Lugu jänku Peetrist”. Frederick Warne & Co jõudis selle väljaandmiseni 1902. aastal ning kõik 8000 eksemplari müüdi ära enne, kui need poodi jõudsid. Tänaseks on raamatut müüdud üle 50 miljoni eksemplari.

Jänku Peeter

Kirjanik tutvustab lastele ilustamatult, aga seejuures väga humoorikalt nii looduses valitsevat julmust kui ka inimsuhetes kehtivaid armutuid seadusi.

Näiteks hoiatab ema jänkupoissi, et McGregorite pere aeda ei tohi mingil juhul minna, sest seal juhtus tema isaga kole õnnetus ning lõpuks tegi proua McGregor tema isast pirukatäidise.

Paljusid põlvkondi on pannud elu üle mõtlema jutud part Jemimast, orav Nutkinist, vanast pruunist öökullist, kassipoeg Tomist ja tema emast Tabitha Twitchitist.

Potteri kibe ja pilkavgi sõnum on, et maailmaavastamisega kaasnevad üleannetused kaaluvad üles korralikuks peetud käitumisnormid.  

Nüüd tuleb see osa loost, mis Hollywoodi filmitegijaile eriti meeldib: 39-aastane kuulus naiskirjanik kihlus oma kirjastaja Norman Warne’iga, olles astunud vastu vanemate arvamusele, kes ei pidanud seda abielu seisusekohaseks. Lühikeseks jäänud armastusloo lõpp oli aga traagiline: Warne suri mõni aeg enne pulmapäeva leukeemiasse.

Raamatud tõid hästi sisse ja Potter otsustas jäädavalt järvepiirkonda kolida. Ta ostis seal talu ning süvenes lisaks kirjutamisele ka talupidamisse, iseäranis lambakasvatusse. 46-aastaselt abiellus ta mehega, kes oli korraldanud tema rahaasju– advokaat William Heelisega. Ees oli pikk ja õnnelik abielu. 

Potteri rahaasjade korraldamine oli suur töö. Ühelt poolt suhtus ta rahasse üleolevalt, nagu intellektuaalile kohane on. Teisalt oli ta otsustanud, et kui keegi peaks tema väljamõeldud tegelastelt teenima, siis olgu see tema ise. Nii lõi ta – küllap esimese kirjanikuna – oma juttude alusel lastele mängu- ja tarbeasju ning lauamänge. Tänapäeva noorimad lugejad saavad aga juba eBay vahendusel osta nii Potteri tegelaskujudega munapeekreid kui ka süüa mahepõllundusel põhinevat toitu, mida kutsutakse “Jänku Peetri orgaaniliseks”.

Järvepiirkonnas ostis Potter kokku maad ja maju ning püüdis seal säilitada vana ilusat Inglismaad – nii palju kui see oli võimalik. Üürnikel oli keelatud majja elektrit tuua ning tualetti ehitada. Elektrist jättis ta ilma ka iseenda, ent tõe huvides olgu öeldud, et välikäimla-reeglit ta enese puhul siiski ei rakendanud.

Beatrix Potter suri 1943. aastal, jättes muinsuskaitsele (The National Trust) oma maamajad, 15 talu ja 4000 aakrit maad. Tema Mäeotsa (Hill Top) talus käib aastas 80 000 igas eas külastajat – arvata on, et Hollywoodi film suurendab seda hulka veelgi.

Tulles tagasi pealkirja juurde: Harry Potteri lugude autor J. K. Rowling on hiljuti tunnistanud, et kui määrata lastele üldse midagi kohustuslikuks kirjanduseks, siis võiks see olla Beatrix Potteri “Lugu kahest hiirest”, mis on üks tõesti haarav absurdikomöödia Edwardi-aegse Inglismaa nukumajas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid