Hatšepsut – Egiptuse kadunud kuninganna
Juba paar nädalat enne filmi “esiekraanistust” aga avaldati peaaegu sensatsioon, et lõpuks ometi on kindlaks tehtud Hatšepsuti muumia.
Kadunud kuninganna on üles leitud. Kadus aga Hatšepsut juba õige ammu, peaaegu kohe pärast surma. Täpsemalt püüdis järgmine valitseja kaotada kõik jäljed sellest, et enne teda valitses Egiptust jumalikult naine. Kuid sellegipoolest arvatakse ka tuhandeid aastaid hiljem teadvat üht-teist tollase maailma küllap võimsaimast naisest, kuigi saladusi jagub ka pärast Discovery filmi.
Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema esimese naise ainus ellujäänud laps. Tema isa pani muu hulgas jõuliste sõjakäikudega aluse 18. dünastiale ja teda peetakse üheks Egiptuse edukamaks valitsejaks. Thutmosis I suri, kui Hatšepsut oli 12-aastane, trooni päris aga Thutmosis II nime all Hatšepsuti poolvend, kelle ema oli Thutmosis I teine naine. Võimalik, et troonijärgluse tugevdamiseks abiellus teine Thutmosis oma poolõe Hatšepsutiga.
Thutmosis II oli füüsiliselt nõrk ja paljude teadlaste arvates võis poolõest-naisest kujuneda kiiresti tegelik valitseja. Thutmosis II suri kas juba kolmandal või hiljemalt 14. valitsemisaastal ning ka temal ei olnud oma esimese naisega ehk siis Hatšepsutiga poega, küll aga tütar Neferure. Ja sarnaselt oma isaga oli temalgi teise naisega poeg, kes aga oli veel liiga noor troonile asumiseks. Nii saigi Hatšepsut jääda mõneks aastaks regendina valitsema, kuni saaks võimu usaldada kasupoeg Thutmosis III-le.
Seda ei juhtunud aga niipea. Pigem arvab osa teadlasi, et Hatsˇepsut hakkas tulevaseks valitsejaks ette valmistama hoopis tütar Neferuret, keda kirjeldati-kujutati noore printsina, habemega ja puha. Oma isa valitsusaegsetes mälestistes pole Neferuret märgata, küll aga ilmus ta prominentselt ema regendiaastail. Paraku aga suri neiu umbes 16 aasta vanuselt.
Samal ajal tütre pojana esitlemisega hakkas Hatsˇepsut üha enam ka ennast meesvalitsejana välja käima. Ühel hetkel kadus Thutmosis III tema kõrvalt kirjutistel ja kujutistel. Küll aga oli valitseja(nna) kõrval lihtsurelikuks peetud mees Senenmut, kes paistis olevat õukonnas ülimõjukas tegelane, Hatsˇepsuti nõunik, tema tütre kasvataja ja ka peaarhitekt. Usutavasti oli ta Hatšepsuti armuke või kogunisti tegelik valitseja trooni varjus. Ja veel üks tegelane oli Hatšepsuti kõrval väga mõjukal positsioonil – tema amm Sitre, kes jäi emandaga seotuks veel aastatuhandeid hiljemgi, tõsi küll – muumiana.
Erakordne edu
Asjaolu, et Hatšepsut end vaaraoks kuulutas, peetakse unikaalseks. Naisvalitsejaid oli küll varem ja hiljemgi, kuid vaid siis, kui meessoost pärijaid ei olnud, ja vaid lühikeseks ajaks. Hatšepsut suutis aga tagada endale võimsa Amuni preesterkonna toetuse ja luua kogunisti müüdi oma pärinemisest jumal Amunist, kelle soovil ta oligi määratud Egiptust valitsema, nii et lõpuks sai ta seda teha kogunisti 20 aastat.
Pole teada, kas tema valitsus lõppes kukutamise või surmaga, kuid samal ajal pole ka ajaloolisi tõendeid, et tema valitsusaja lõpp oleks vajunud vägivalda. Võimalik, et vaaraoseisusest kõrvale tõrjutud, kuid ühtlasi võidukaks väepealikuks kasvanud Thutmosis III võttis siiski kasuemalt võimu, igatahes püüti tema valitsusajal kõrvaldada kõik kirjad ja kujutised Hatsˇepsutist ja tema ajast. Kuid siingi on osa ajaloolasi osutanud kummalisele seigale – nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma.
Hatšepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste vahele ilmus Hatšepsut.
Muumiana tuli Hatsˇepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem.
Murdunud hammas aitas tuvastada muumia
•• 1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hasˇepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat.
•• Kolm aastat hiljem avas Edward Ayrton kambri KV 60 uuesti ja viis sealt ära kuningliku amme tähisega kirstu koos muumiaga, mis jõudis Egiptuse muuseumi Kairos. Teine identifitseerimata muumia jäi kambrisse. Kuna ei Carter ega Ayrton kandnud haua asukohta kaardile, unustati selle asukoht.
•• Alles 1989. aastal leiti hauapaik uuesti ja juba 1960. aastail oli asjatundjate seas hakanud levima arvamus, et too teine muumia KV 60-s võis olla Hatšepsut, teisaldatud oma hauakambrist sinna juba Thutmosis III ajal. 1990. aasta uuringute ajal leiti ka vähemalt üks tõend, mis seda teooriat võis kinnitada – muumia käsi oli kuninglikus asendis.
•• Ja nüüd siis ongi see kinnitust leidnud. Selleks kasutati nii DNA-analüüsi kui ka kompuutertomograafilisi uuringuid. Esimese puhul võrreldi DNA-proove neljalt muumialt, kellest üks oli KV 60-st leitu, teised aga teadaolevalt Hatsˇepsuti sugulaste muumiad. Tundmatu muumia DNA klappiski viimastega!
•• Kompuuterskannimisel selgus, et tõenäolisel Hatsˇepsutil oli ilmselt geneetiline kaelahaigus ning sama tuvastati ka Thutmosis II ehk tema poolvenna ja abikaasa muumial. Nii et ilmselt veel üks kinnitus nende sugulusele.
•• See polnud veel kõik. Nimelt oli sealtsamast Kuningate orust hauakambrist tähisega TT 320 juba ammugi leitud karp, mil peale kraabitud Hatsˇepsuti nimi. Sellistes karpides pandi tavaliselt muumiaga hauakambrisse kaasa tolle siseorganid. TT 320 ei olnud aga mitte Hatsˇepsuti hauakamber, vaid sinna oli kogutud mitmesugust kraami, sealhulgas muumiaid. Arvatavasti tegid seda preestrid ajal, mil kõiki hauakambreid ei suudetud enam rüüstamiste eest hoida.
•• Igatahes leidus karbis hammas ning nüüd tuli selgeks teha, kas tõenäolisel Hatšepsuti muumial on see puudu. Kompuutertomograafiline uuring näitaski, et see hammas sobib täpselt muumia lõualuusse.
