Ka Itaalia on liikluseeskirju rikkuvate juhtidega hädas
Sellesuvised surmaga lõppenud liiklusõnnetused panevad itaallasi tõsiselt järele mõtlema, kas istuda napsitanult rooli või mitte, sest Itaaliast on saanud väidetavalt kõige ebaturvalisema liiklusega riik Euroopas.
Möödunud nädalavahetusel hukkus liikluses 40 inimest. Tervishoiuministeeriumi andmetel jätab teedel-tänavatel elu aastas 6000 õnnetusse sattunut, haiglasse jõuab 170 000 ning esmaabi antakse ligi 300 000 inimesele.
Õnnetustereas pani hiljuti i-le punkti kummaline juhtum presidendiproua Clio Bittoniga, kellele sõitis presidendilossi ees vöötrajal otsa ootamatult põiktänavast välja kihutanud Fiat Panda – vaatamata sellele, et politsei oli ümbruskonnas liikluse peatanud. Presidendiproua käe- ja jalaluu hakkavad väidetavalt paranema.
Itaalia pealinnas Roomas on meedia andmeil 2,5 miljoni elaniku kohta 2,4 miljonit autot. Iga tuhande roomlase kohta saab õnnetustes 8,47 jalakäijat vigastada või surma. Londonis on see näitaja 0,85, Pariisis aga 0,4.
Näiteks Euroopa diskoteekide paradiisiks peetava Rimini kohta liiguvad õuduslood, kuidas mõnikord lõbustavad narko- või viinauimas diskolt tulijad end punase fooritule alt läbikihutamisega.
Parlamendis on lõpplugemisel seaduseelnõu, mille järgi võib roolijoodikuid oodata kuni kahekuine vanglakaristus ja umbes 4000 euro suurune trahv, millele lisandub lubadest ilma jätmine kolmeks kuuks kuni aastaks.
Tänavu on Itaalias autojuhtidele tehtud alkoholitestide arv tõusnud miljonile, ometi jääb Itaalia siin kaugele maha Prantsusmaast, kus mullu tehti kaheksa miljonit niisugust testi.
Ka itaallased napsutavad
Itaalias, nagu enamikus Euroopa Liidus, ei tohi autojuhil alkoholitase veres olla üle 0,5 promilli. 75 kg kaaluv mees võib seega rooli istuda, kui ta on joonud kuni kaks klaasi veini ja pitsikese midagi kangemat või liitri õlut. 60-kilone naine tohib aga juua pool liitrit õlut või kaks klaasi veini. Samal ajal ei joo itaallased tühja kõhu peale alkoholi tavaliselt kunagi ja isegi hiliselgi tunnil on tänaval peaaegu võimatu mõnd napsiuimas tuigerdajat näha.
Kuid probleem liikluses on muidugi suur ning nii ilmuvadki ikka tänavanurkadele lillebuketid, märkimaks õnnetuspaika. Mõnikord on lisatud ka sedelikesed, nagu näiteks üks Roomas, millel kirjas: “Aitäh sulle, Rooma, et sa nii mõrvarlikuks linnaks oled saanud”.
Itaalia on autoomandi osas maailmas teisel kohal, kuid liikluseeskirjadest eriti kinni ei peeta. Veel mõne aasta eest õpetati autokoolis, et kui linnas on kiiruse piirang 50 km/h, aga kõik sõidavad 70-ga, tuleb n-ö vooluga kaasa minna, sest trahvi saab ka liikluse takistamise eest.
Sõidukijuhi lubadel on 20 punkti, millest kümme näiteks maksab juhile joobes sõit või kiiruse ületamine enam kui 40 km/h. Turvavööta sõidu või mobiiltelefoniga rääkimise eest kaotab juht viis punkti.
Itaalia autojuhid ei jää jalakäija pärast vöötraja ees tavaliselt päris seisma, vaid aeglustavad eemal käiku. Roomas näiteks kehtib kirjutamata reegel, et kui tahad minna üle nelja-viierealise sõidutee, siruta käsi ette, peopesa sõidukite suunas ja hakka ruttu enesekindlalt astuma. Autod lasevad su tõepoolest üle! Kuid kui viivitad ja kõhkled, ei jää Igaveses Linnas sinu pärast keegi seisma.
