Nende kiirete ja ökonoomsete sõidukite käikupanekust Eestis on ka varem juttu olnud, kuid tegudeni kahjuks pole veel jõutud.

Rööbasbussid vurasid meie linnade vahel enne Teist maailmasõda (siis nimetati neid mootorvaguniteks). Eesti okupeerimise järel need likvideeriti, sest Venemaa raudteedel neid ei kasutatud ja Eestile erandit ei tehtud.

Olen ise noorpõlves nautinud mootorvagunite hüvesid. Need sõitsid Tartu-Petseri-Võru-Valga-Elva-Tartu ringil, ühed päri-, teised vastassuunas nagu trammid. Need sarnanesidki trammidega, ehkki olid raudteevaguni suurused – juhikabiinid paiknesid vaguni mõlemas otsas, lihtsad pingid olid lakitud puidust. Eriti tihe oli mootorvagunite liiklus suviti Tartu ja Elva vahel. Need ei käinud paar korda päevas nagu rongid, vaid tulid ja läksid pidevalt, vastavalt vajadusele.

Mõelgem, kui suurt kasu tooks rööbasbusside käikupanek näiteks Tallinna-Tartu liinil. Sõiduaeg lüheneks märgatavalt, sest rööbasbuss sõidab kiiremini kui rong. Tema inerts on ju võrratult väiksem, paigaltvõtt kergem ja pidurdusmaa lühem kui raskel, paljude vagunitega rongil. Pikkadest kaubarongidest mahub rööbasbuss mööduma igas pisemaski jaamas.

Oluliselt väheneks liikluskoormus meie suurimaid linnu ühendaval maanteel, sest rööbasbuss on ka kõige moodsamast ekspressbussist vaieldamatult mugavam. Nummerdatud istmetega ja enamasti tuubil täis bussis olete iga-aastastel gripihooaegadel pahatihti sunnitud mitu tundi viibima köhivate ja aevastavate kaasreisijate vahetus läheduses, saate piisknakkuse ning põete hulk aega, ruumikas vagunis seevastu võite vabalt vahetada istekohta. Ka tülikast purjus pinginaabrist saate rööbasbussis eemale kolida. Nüüdisaegses rööbasbussis on kindlasti väike einelaud ja normaalne tualettruum.

Säästaks miljardeid kroone

Kes valiks meie ühtelugu remonti vajavatel maanteedel rappuva autobussi, kui ta võiks sõita iga tunni tagant väljuvas väledas ja mõnusas mootorvagunis, kus saab lugeda, kirjutada, õppida, kohvi juua, sülearvutiga tööd teha või internetis seigelda! Ka paljud autoomanikud loobuksid kulukateks, väsitavateks ja ohtlikeks linnast linna sõitudeks rooli taha istumast, kui neil oleks valikuvõimalus. Rööbasbussid säästaksid miljardeid maksumaksjate raha, sest langeks ära praegu rängalt ülekoormatud maanteede pideva laiendamise tarvidus.

Kui ekspressbusside liiklus meie suuremate asulate vahel piletihindade sagedasest tõstmisest hoolimata end enam ära ei tasuks ning rööbasbussid kaugliinidel reisijad üle võtaksid, siis oleksid bussifirmad sunnitud rohkem tähelepanu pühendama praegu viletsas seisus olevate maaliinide teenindamisele.

Kahaneks õhu ja looduse saastamine heitgaasidega. Siledal rööbasteel enam-vähem ühtlase kiirusega liikuv vagun kulutab ilmselgelt vähem kütust kui kurvilisel maanteel kihutav, tõusudel ning möödasõitudel järsult gaasi andev buss.

Reisijate vedu raudteel muutuks tasuvamaks ega vajaks enam riigilt nii suuri dotatsioone. Enamik Tallinna-Tartu rongidest sõidab pooltühjalt, mõnikord on igas vagunis kõigest kolm-neli inimest. Õhku vedades kulutatakse mõttetult niihästi veeremit kui ka rööpaid. Rongid võiksid käiku jääda nädalavahetustel ja pühade ajal, kui sõita soovijaid on küllalt palju. Kuid ka omal ajal nii populaarsetele mootorvagunitele haagiti tipptunnil külge lisavagun.

Rööbasbussid vähendaksid tööpuudust – nende juhtideks sobiksid väga hästi kaubarongide vedurijuhid, kes lähiajal veoste vähenemise tõttu vallandatakse. Diiselmootoreid ja raudteeliikluse reegleid nad ju tunnevad.

Rööbasbussid päästaksid igal aastal kümneid inimelusid. Ülesõidukohal juhi hooletuse või hulljulguse tõttu rongi ette jäänud autos istujad ja purjuspäi raudteel kakerdajad on enamasti surmalapsed. Rööbasbuss aga suudab kiiresti pidurdada ja inimohvritega õnnetuse ära hoida.

Niisiis, rööbasbusside silmanähtavate eeliste tõttu tuleks need Eesti raudteedel võimalikult ruttu taas kasutusele võtta. Kui kogemus näitab, et need Tallinna-Tartu liinil end õigustavad, siis ka Tallinna-Pärnu ning Tallinna-Viljandi liinil ja mujalgi.

Samal teemal:

Aivo Vaske “Odav rongisõit on sotsialistlik unelm”, EPL 31.07.

Hannes Luts “Kui pole rongi, ei ole ka reisijaid”, EPL 03.08.