Hõbehaigrud kolivad lõuna poolt Eestisse pesitsema
Asjatundjate sõnul on tänavuse sügisrände ajal meie mail nähtud rekordiliselt palju hõbehaigruid, kes veel mõne aasta eest olid siin kandis haruldased juhukülalised. Kuna neid valgeid graatsiaid kohtab viimasel ajal üha sagedamini, arvavad ornitoloogid, et lähiaastail hakkavad nad meil ka pesitsema.
Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni seire ja teadustöö spetsialisti Tarvo Valkeri sõnul on tänavu Eestit tabanud lausa hõbehaigru-uputus.
“Ainuüksi Pärnumaal nähtud suurimas haigrute kogumis oli kakskümmend lindu. Sel nädalal Silma looduskaitsealal välitöid tehes kohtasin ka ise korraga kaheksat lindu.”
Veel mõni aasta tagasi peeti hõbehaigru kui väga haruldase uustulnuka kohtamist meie looduses tähelepanuväärseks sündmuseks, kuid nüüd on nende suve lõpu poolsed külaskäigud muutunud üha sagedasemaks.
“Viimase paari aastaga on nad juba Lätis kahes väikeses koloonias pesitsema hakanud,” sõnas Valker, märkides, et muidu jäävad hõbehaigrute põlised pesitsusalad Musta mere äärde ning Kesk- ja Kagu-Euroopa kalarikastele märgaladele. “Praegu hõbehaigrud Eestis ei pesitse, kuid ilmselt on see vaid lähiaastate küsimus, kui sellest liigist saab ka meil väikesearvuline haudelind.”
Uustulnuk hõbehaigur
•• Esimest korda registreeris selle liigi Eestis parun Otto von Buxhoeveden augustis 1914 Saaremaa lõunarannikul asuval Tulpe saarel. Järgmine kinnitatud vaatlus leidis aset alles 1975. aasta mais Põlvamaal Võõpsu luhal ning pärast seda on lindu nähtud aasta-aastalt üha sagedamini.
•• Hõbehaigur kuulub samasse sugukonda hallhaigruga, kes on üle Eesti tavaline haudelind. Tal on samasugune S-kujuline pikk kael, pikk nokk, kollased silmad ja hästi pikad mustad jalad.
Tänapäeval on hõbehaigur looduskaitse all.
•• Täiskasvanud hõbehaigur võib peale põhitoiduks olevate kalade süüa sisalikke, putukaid ja isegi küülikuid.
