Viimasel ajal pälvivad eesnäärmehaigused laiemat tähelepanu nii tervishoiusüsteemis kui ka avalikus meedias.

Eesnääre ehk prostata on vaid meestel esinev nääre, mille suurust ja kuju võrreldakse kastanimunaga. See koosneb näärme- ja silelihaskoest ning asetseb vahetult põie all, ümbritsedes sõrmusena põiest väljuvat kusetoru ehk ureetrit. Prostata normaalne toimimine, samuti tema haiguste teke on seotud mees-suguhormooni ehk testo-sterooniga.

Kõrge esinemissagedusega

Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk prostata adenoom (BPH) on meeste sagedasim haigus pärast 50. eluaastat. Eestis on neid mehi umbes 200 000. Neist pooltel ei kujune häirivat haigust õnneks välja. Siiski pöörduvad kahjuks ka haigustunnustega meestest arsti juur-de vaid pooled. Seejuures on oht, et 150 000-l arsti poole mittepöördunud mehel võib varjatult areneda teinegi haigus – prostatavähk ehk kartsinoom.

Nii eesnäärmeadenoom kui ka -vähk on Euroopa ja Põhja-Ameerika arenenud riikides kõrge esinemissagedusega haigus (vastavalt 90- ja 80%-l 80. eluaastates meestel).

Esmased kerged haigusnähud võivad jääda tähelepanuta, sest eesnääre suureneb  aeglaselt. Suurenemise jätkudes aheneb kusetoru, uriinijuga muutub nõrgemaks ja urineerimise alustamine võtab aega. Põie tühjendamine kestab kauem ja nõuab pressimist. Raskemal juhul võib mees tunda, et põis ei tühjene täielikult. Tekib isegi uriinipeetus. Need on nn takistusnähud.

Lisaks võib suurenenud prostata häirida põit ja põhjustada ärritusnähte, nagu urineerimise sagenemine, öine ärkamine ja korduv tualetiskäimine. Võib ilmneda ka ülitugev urineerimistung vahel kaasuva uriinipidamatusega enne tualetti jõudmist. Samuti võib uriinijuga olla katkendlik, koos ebakindla lõpuga, n-ö järeltilkumisega. Need nähud mõjutavad oluliselt mehe elukvaliteeti ning sageli kannatavad selle pärast ka teised pereliikmed.

Kolm lihtsat küsimust

Probleemi ilmnemise korral peaks mees esitama kohe endale kolm lihtsat küsimust: kas ma pean ärkama öösel, et urineerida? Kas uriinijuga on nõrk? Kas mu igapäevaelu on põie sümptomite tõttu häiritud?

Kui kas või ühele küsimusele tuleb jaatav vastus, peab uuringute alustamiseks pöörduma perearsti poole, kes määrab vajalikud vere- ja uriinianalüüsid, samuti vere prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA, mis on väga tõhus indikaator eesnäärmevähi avastamiseks või välistamiseks. Tänapäeval peaks iga terve mees alates 50. eluaastast kontrollima oma PSA-taset. Juhul kui vähikahtlust ei ole, määratakse haiguse raskusaste standardse urineerimishäirete küsimustiku alusel (vt küsimustikku).

Juba keskmise raskusastme puhul tehakse tavaliselt uroloogiline uuring. Tänapäeval eelistatakse eesnäärme healoomulise suurenemise korral kirurgilistele meetoditele üha rohkem ravimeid, mida on kaht liiki: eesnääret kahandavad ravimid, mis toimivad testosterooni mõjutamise kaudu, ning alfablokaatorid, mis toimivad ees-näärmelihaste ja põiekaela lõdvestamise kaudu.

Kõige suuremal osal adenoomiga meestest on kerged haigusnähud. Siin kehtestatakse ravitaktikaliselt nn tähelepaneliku jälgimise (watchful waiting) süsteem – arstlik kontroll kord aastas, võrdlusuuringud ja vajadusel ka ravi. Kergete haigusnähtude korral on tõhus taimeravi ehk fütoteraapia. Eestis on taimsetest preparaatidest haiguse korral enim kasutust leidnud serenoapalmiekstrakt, mida soovitatakse adenoomi kergemate haigusnähtude korral. Taimeravi üheskoos arstliku jälgimisega innustab ka patsienti rohkem huvituma oma haigusest ja mitte loobuma pikaajalisest koostööst meeskonnas patsient-perearst-erialaarst.