Aastaid on RMK Räpina koolituskeskuses õpetatud palkmajade käsitsiehitamist. Üks õpetajatest, Ragner Lõbu, ütles, et ta ise osales esimesel kursusel kui soomlased 1994. aastal Räpinas palkmajade tegemist juhendamas käisid.

Tänaseks on ligi seitsesada meest Räpinas käsitsi palkmajade ehitamist õppinud. 

Tänu nendele kursustele on Räpina ümbruses tekkinud vähemalt neli-viis ettevõtet, mis palkmaju toodavad. “Nende ettevõtete juhid on kõik palkmajade ehitamise kursused läbinud,” selgitas Ragner Lõbu.

Mees usub, et koolituskeskuse kasutegur on suur. “Kui mehed oskavad käsitsi palkmaju teha, siis säilib ka nende ehitamise traditsioon,” rääkis Lõbu.

 Räpina lähedal Meeksis asuva osaühingu Saulerman, kus Ragner Lõbu töötab, toodangust läheb 80% Norrasse.

“Meie teeme siin valmis maja seinad. Uksed ja aknad tehakse mujal. Need majad, mis Eestisse jäävad, saavad tavaliselt laastukatuse, aga Norra majadele pannakse mätaskatus,” ütles Ragner Lõbu.

Mees tunnistas, et maja käsitsi ehitamine on kallis töö. Lisaks on kahel viimasel aastal puidu hinnad kaks korda tõusnud.

“Seepärast me suurema osa oma toodangust väljapoole Eestit müümegi,” lisas ta.

 

Palkmajade-usku meeste Vanaajamaja    

Palkmajaehitusega tegelevad Andres Uus ja Ragner Lõbu asutasid 1998. aastal mittetulundusühingu Vanaajamaja, mille eesmärgiks on Eesti algupärase palkehitustraditsiooni uurimine ja taaselustamine. Andres Uus on Räpinas asuva palkmaju tootva osaühingu Hobbiton üks omanikest.

MTÜ Vanaajamaja liikmed on erinevate fondide toel ning paljude ekspeditsioonide tulemusel kirjutanud Kagu-Eesti palkehitustraditsioone lahkava uurimustöö, teinud intervjuusid vanu ehitusvõtteid tundvate meistritega, rakendanud kogutud teadmisi praktikasse Luhasoo matkamaja ehitamisel ja mujal.

Sel kevadel üllitasid Ragner Lõbu ja Andres Uus raamatu “Soovitused käsitsi palkmajade ehitajatele.”

 

Kuidas palkmaja ehitada?

  • Kõige soodsam palkmaja ehitustööde järjekord on järgmine: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel, palgid virnastatakse seejärel korralikult ning lastakse paar kuud seista ( tuulele avatult, vihma ja päikese eest kaitstult) ja seejärel alustatakse (juunis-juulis) ehitustöödega. Talveks peaks hoonele vähemalt katuse peale saama.
  • Palkmajale sobivad katusematerjalid on laast, sindel, roog, kimm (saetud laud).
  • Majaaluse (vundamendi) ehitusel võiks kasutada maa- või paekive.
  • Heledat sinevaba palki on võimalik saada ehituspalgi kuivatis kuivatamisega või mürgiste kaitsevahendite kasutamisega. Palgi aja jooksul tumedamaks muutumine on loomulik looduslik protsess, mis ei kahjusta puidu tugevusomadusi. Puidu mädanemiskindlust sobiks tõsta looduslike vahenditega, näiteks linaõli ja tõrva seguga.
  • Palkide vahele pandavaks soojustusmaterjaliks sobiks kõige paremini turba- ehk soosammal. Kasutada võib ka linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud.
Veel mõned vähetuntud, aga olulised ehitustõed:

- Kõige vastupidavam on palgi põhjapool kasvanud külg, see on umbes 1/3 palgi ümbermõõdust. Kui võimalik, tuleks see palgikülg jätta väljapoole.

- Kindlasti püüda vältida keerdkasvulisi palke. Sellised ”vindiga” palgid hakkavad kuivades ennast seinas keerama.

- Toorest palgist ehitatud majasein vajub kuivades umbes 3-5 cm kokku. Palgi kuivamisega mitte arvestamine on üks kõige sagedamini esinev ehitusviga.

- Maja aluspalgid võiksid olla tihedate aastarõngastega, vaigurikkamad ja jämedamad, näiteks sooäärel kasvanud puud. Selliste palkide kasutamisega tõstetakse maja mädanemiskindlust.

- Palgi käsitsi liimeistriga koorimine vaigutab puitu ja muudab selle mädanemisele vastupidavamaks.

- Ehituse lõunapoolsel küljel peaks olema puude-põõsaste päikesevarju pakkuv kaitse. Päike on puidu kõige võimsam lagundaja.

 Allikas: MTÜ Vanaajamaja 

Räpina on ajast aega olnud metsanduskeskus

RMK Kagu regiooni peametsaülema Tiit Timbergi sõnul on Eesti esimese metsapealinna tiitliga pärjatud Räpina linnas metsamehe ametit uhke ja väärikas pidada. Eks mujalgi, aga eriti seal, sest metsandusega seotud asutusi jagub piirkonda tihedalt – RMK Kagu regiooni keskus, RMK Räpina metskond, RMK Räpina taimla ja RMK koolituskeskus. Mitte väga kaugel Räpinast on ka Ilumetsa metskond. Lisaks on piirkonnas päris palju ettevõtteid, mis puidutöötlemisega tegelevad.

“Siinne Räpina metsamajand oli suur ettevõte, kus väga paljud selle piirkonna inimesed tööd said,” rääkis Timberg.

RMK tegeleb koolitusega kahes kohas – Sagadis ja Räpinas.

Kui Sagadis kohtuvad metsaülemad ja metsnikud ning teised ametimehed, siis Räpina koolituskeskuses on töötegijate koolituskoht. Siin õpetatakse näiteks saemehi.

Ka toimub Räpinas ohutustehniline täiendkoolitus, mida tehakse juba kogemustega metsameestele, samuti esmaabikoolitused. Lisaks RMK töötajatele koolitatakse ka inimesi väljastpoolt, koostööd tehakse tööhõiveametiga.  

 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid