—  Mis kasu on ühiskonnal sellest, kui isad jääksid rohkem lastega koju?

— Välismaise kirjanduse põhjal võib järeldada, et meeste laia-ulatuslikum kojujäämine suurendab ühiskonnas soolist võrd-õiguslikkust. Esmalt peaks see parandama meeste töö- ja pereelu ühitamist. Teiseks peaks paranema naiste olukord tööturul. Kui mehed ja naised jäävad võrdse tõenäosusega lapsehoolduspuhkusele, siis ei ole tööandja jaoks enam vahet, kumba palgata – nii väheneb lastega naiste või lapsesaamise eas naiste diskrimineerimise oht tööle-võtmisel. Ka on oletatud, et kui mehed lastega rohkem koju jäävad ning nende kasvatamisse rohkem panustavad, siis võiks suureneda sündimus. On öeldud, et kui laste kasvatamine on ainult naiste vastutus, siis naised saavad nii palju lapsi, kui nad jõuavad üksi üles kasvatada.

—  Kui palju mõjutavad isapuhkusele jäämist stereotüübid ja eelarvamused?

— Stereotüübi kohaselt vajab laps rohkem ema ning mehed polegi laste eest võimelised hoolitsema sama hästi kui naised. Meestes tekib hirm, et nad ei tule toime. Kuna mehed tunnetavad lapsevanemana vastutust lapse kasvatamisel iseseisvaks ja enesega toimetulevaks inimeseks, siis kardavad nad lapsega kodus olles eksida. Koju jäänud mehed tajusid ka, et nad ei käitu ühiskonna silmis ootuspäraselt ning nad on teistsugused. Samal ajal näitas uuringus osalenud meeste kogemus, et ka mehed on laste hoidja ja kasvatajana igati pädevad, kui neile avaneb selleks võimalus.

—  Mis takistab ja mis soodustab isa kojujäämist?

— Meeste kojujäämise poolt rääkis naise soov tööle või õppima minna, mehe soov lapsega rohkem aega veeta, et last paremini tundma õppida ning saada tööst vaheldust. Ka otsustati lastega kodus olla töövahetuse ajal ning materiaalsetel kaalutlustel – mõnel juhul oli perekonnale sissetuleku mõttes kasulikum, kui lapse ema, kes oli enne olnud õpilane või töötu, läks tööle ning lapse isa jäi vanemahüvitisega koju. Lisaks oli isasid, kes jäid koju naisele appi, nii et terve perekond oli kodus ja pühendus lapsele.

Kojujäämise vastu rääkisid ühelt poolt meeste töökohustused ning hirm töö kaotada või seada ohtu karjäär, teisalt ka veendumus, et väike laps vajab rohkem ema kui isa, eriti rinnaga toitmisel.

Ka kartsid mehed, et nad ei tule kodus lapsega toime. Oldi veendunud, et naised suudavad nii lapse hoidmise kui ka majapidamistöödega paremini toime tulla. Samuti on meeste kojujäämine raskendatud, kui selle vastu on lapse ema, kes tajub väga tugevalt ühiskonna mõistmatust.

—  Kui suurt rolli ema või isa kojujäämises mängib vanemahüvitis?

— Vanemahüvitis on loonud võimaluse olla lapsehoolduspuhkusel ilma sissetuleku kaotamiseta. Seega ei tohiks valiku langetamisel, kes jääb lapsega koju, enamiku perede osas enam olulist rolli mängida see, kes teenib rohkem. Vaatamata sellele nimetasid mehed uuringus üheks argumendiks seda, et nad ei saa materiaalsetel põhjustel koju jääda. Kõrgepalgalistele meestele vanemahüvitis muidugi ei kompenseerigi kogu sissetulekut, mistõttu oleksid nad tõesti kaotanud osa sissetulekust. 

—  Mida teha, et isad jääksid edaspidi rohkem lastega koju?

— Väärtustada tuleks isa rolli lapse elus ning jõuda arusaamisele, et ka mehed soovivad pereelust osa võtta ja ka meestele on töö ja pereelu ühitamine dilemma. Samas tuleks mõista, et ei mehed ega ka naised taha tingimata valida ainult kodu või ainult tööd, soovitakse mõlemat. Osaajaga töö suurem levik võimaldaks seda.

Võrdse ühiskonna poole

•• Eesti naisuurimus- ja teabekeskus (ENUT) ja Eesti naisteühenduste ümarlaud (ENÜ) korraldab täna Tallinna ülikoolis rahvusvahelise konverentsi “Teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda — 10 aastat”. Konverentsi peateemad on tööturg ja palgad Eestis, naised sise- ja rahvusvahelises julgeolekus, inimkaubandus ja prostitutsioon, vägivald, rahvusvähemuste naiste olukord.

•• ENUT on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. Keskus toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid