Tallinna haridusametis on ettevalmistamisel elektrooniline õpilaspilet, mis muudaks praegu kasutusel oleva tülika kartongpileti mitmefunktsiooniliseks kaardiks. Samal ajal loodavad õpilased ja tudengid hoopiski ISIC-kaardi arendamisele, et õpilaspilet oleks funktsionaalsuse kõrval ka rahvusvaheliselt aktsepteeritav.

Magnetkaardi eesmärk on, et õpilane saaks sellega teha võimalikult palju asju: avada koolis uksi, oma kappi ja garderoobi; paljundada teksti, laenata raamatuid. Sööklas kasutataks kaarti praeguse söögitalongi asemel ja väljaspool kooli  ühissõidukites, raamatukogudes ning isikut tõendava dokumendina.

Näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumis on selline kaart juba omal algatusel kasutusele võetud. Direktor Hendrik Agur ütles, et nende kaardi funktsioone annaks samuti kindlasti veel täiendada.

“Tallinnas on viimasel aastal selgelt kasvanud koolide huvi uue õpilaspileti kasutuselevõtu vastu,” ütles Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk. “E-õpilaspileti mõtet on ennegi arutatud – kui tuli ID-kaart,” selgitas Lokk ja märkis, et peamised küsimused on uue kaardi juurutamisel tekkinud seoses praegu kehtiva, 1999. aastast pärit haridusministeeriumi määrusega, mis seab õpilaspiletile kindlad nõuded aadressist kuni värvideni.

Igal kolmandal ISIC

Samal ajal on Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) ja õpilasesinduste liit (EÕEL) teinud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku saada rahvusvahelisele õpilas- ja üliõpilaspiletile (ISIC Student ja ISIC Scholar) riiklik tunnustus kui ühtsele õpilas- ja üliõpilaspiletile.

“Selle tulemusena saaks iga õpilane ja üliõpilane endale riikliku õpilas- ja üliõpilaspiletina turvalise, tänapäevase ning enam kui sajas riigis kehtiva rahvusvahelise õpilas- ja üliõpilaspileti,” selgitas EÜL-i juhatuse esimees Eimar Veldre. ISIC Scholari õpilaspilet on praegu juba igal kolmandal õpilasel.

Käesoleval aastal käivitus EÜL-i eestvedamisel koostöös EÕEL-iga projekt “Minu kool”, mille eesmärk on arendada puutevabal ISIC õpilas- ja üliõpilaspiletil baseeruvaid lahendusi.

“Minu kooli” projekti piloodiks oli IT-kolledÏ, kus praegu saab ISIC üliõpilaspiletit puutevabalt kasutada juba läbipääsukaardina ning järk-järgult rakendatakse seda laiemalt, näiteks lugejapileti ja sööklakaardina.

Viivi Loki sõnul on küsimus, kas elektrooniliseks õpilaspiletiks saab ISIC või mõni muu pilet, esialgu teisejärguline. “Me tahaks selle pigem vabana hoida, et ei oleks seotud näiteks pangaga, kui aga mõni kool otsustab ISIC-u kasuks, siis on tal see võimalus,” lisas ta.

Haridusameti katseprojekti järgi oleks pileti esimesed kasutuskohad Tallinna koolid.