Ariste mälestuste ilmumise taga on raamatu toimetaja ning Ariste kunagine õpilane Mart Orav. “Nende mälestuste avaldamine oli kunagi paljude aastate eest minu mõte, kuid ilmselt on see veel üks kirjutamata Murphy seadus, et kui miski hakkab venima, siis jääbki,” nendib Orav. “Nüüd võtsin end lihtsalt kokku ja loodetavasti tunnevad peale minu sellest rõõmu ka teised, kes nende mälestuste ilmumist on väga oodanud.”

Ariste mälestused puudutavad eelkõige lapsepõlve ajajärku, kuni 1950. aastateni. Ka oma artiklites ja kirjutistes armastas Ariste sageli minevikku pöörduda ning kolleege või kodukohta meelde tuletada.

“Ariste oli huvitav tegelane, ta määras endale lehekülgede arvu ja aega mille ta pidi kirjutama, ja ta püüdis seda täita, et end mitte nõrgaks lasta ega lubadusi murda,” sõnab Orav. “Nii on tema mälestusi juppide kaupa laiali raamatutes ja artiklites.”

Endale omase põhjalikkusega asus Ariste mälestusi kirjutama 1970. aastate lõpul. Üleskirjutusi kogunes lõpuks kladede kaupa. Vahetult enne alustamist oli toona juba üle 75-aastasel Aristel olnud infarkt ning Pärnus taastudes asus ta meenutusi üles tähendama peamiselt aja veetmiseks. “Ilmselt tekkis tal ka vajadus mälu koondama hakata,” märgib Orav. “Ta kirjutas järjest kõik üles nii, nagu talle asjad meenusid. Hiljem tegi ta äärtesse märkusi, kuhu mõni asi hiljem ümber tuleb tõsta. Ühe sellise märkuse innustaja olin vist ka ma ise.”

Märkus puudutas ühte sünget lugu Tallinnast. Kunagi Aristel külas viibides oli toonane üliõpilane Orav leidnud professori “keelatud raamatute riiulist” teose “Eesti naine läbi aegade”, kus oli möödaminnes mainitud tunnustatud muusikapedagoogi ja helilooja Aino Tamme mõrvalugu.

“Juhtum äratas minus huvi ja ma küsisin selle kohta ka Ariste käest,” meenutab Orav. “Selgus, et sõja järel oli Ariste jaganud vangikongi Aino Tamme mõrvariga. Nii jõudis ka see lugu tema mälestustesse.”

Aga miks ei kirjutanud Ariste oma mälestusi kaugemale kui 1950. aastad, jääbki ilmselt teadmata. Eravalduses peaksid kuskil olema alles tema päevikud, nii jääb loota, et kunagi ehk saame lugeda ka tema elu hilisemast poolest.

Arengulugu

Mõnekümne aasta eest kuulus elurõõmus ja alati suhtlemisvalmis Ariste Tartu linnapilti nii lahutamatult, et kaasaegsetel võis olla raske näha Aristes inimest, kes oli vahel masendunud, sundseisus ja tundis valikute piiratust.

“Need mälestused on kirjutatud selleks, et teistele temast midagi järele jääks,” tõdeb Orav. “Sealt tuleb särava külje alt välja inimene, kes tõusis sepa pojast akadeemikuks ja elas üle mitmed võimuvahetused. Näha on tema sisemine areng ja see, mis tingimustes see toimus.

Vaid säravat Aristet tundnud kaasaegsed leiavad siit inimese, kes on vahel hädas iseenda, oma loomuomaduste ja sellega, kuidas ühiskonnas toime tulla, kui ei saa olla päris täpselt nii, nagu tahaks. Usun, et see kõik pakub lugejatele huvi. Peale selle muidugi Ariste lühike ja konkreetne stiil, omapärane lauseehitus, kuhu tuleb sisse palju kodumurde sõnu ja fennisme.”

Raamat on koostatud peamiselt Ariste 1970. aastate lõpul kirjutatud mälestustest. Neile on eraldi lisatud mõned 1940. aastate lõpul kirjutatud meenutused. Need on ühed raamatu süngemad, stalinismiajastu kirjeldustest selgub kogu ühiskonnas valitsenud masendus.

“Tänapäeval on meile olulised iga eestlase mälestused,” rõhutab raamatu toimetaja Mart Orav. “Ma ei ole ise üleilmastumise ja euroopalike väärtuste võltssõnade taha peituvate soovide suur austaja.

Ka suur osa meie massiteabevahenditest vastu vaatavat kultuuri on enamjaolt vaid reklaamile orienteeritud toote müümine, millel pole meie kultuurilooga suuremat pistmist. Just sellepärast peaks meile olema olulised nii Ariste kui ka iga lihtsa ja vähem lihtsa eestlase mälestused.”

Paul Ariste

•• Sündinud Paul Berg

•• 03.02.1905 – 02.02.1990

•• Keeleteadlane ja Tartu ülikooli õppejõud. Tuntuse keeletadlaste seas nii idas kui ka läänes tõi maailmasõja järel soome-ugri keeleteaduse taasrajamine Tartu ülikoolis. Pühendunud vadja keele ja rahvaluule uurija. Ka etnograaf ja arvukate ekspeditsioonide korraldaja. Uurimistemaatika oli väga lai. Aristelt ilmus ligi 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas 50 raamatut.