Lisaks edevusele, peab ta oma vähetuntuse põhjuseks seda, et erinevalt paljudest teistest, ei käi tema tähelepanu pälvimiseks klounimütsiga ringi.

Reformierakondlasest saadiku hinnangul võivad riigikogu inimesed tuntuks saada igatpidi, kuid peamiselt ikkagi skandaalide ning töövälise tegevuse tõttu – seda oli näha ka antud uuringus, mille kohaselt olid suurem osa riigikogulastest rahvale teada kõige muu kui riigikogus tehtud töö pärast.

“Poliitiku jaoks on tuntus väga oluline. Suhteliselt paljusid aga teatakse skandaalide või tööväliste asjade tõttu,” rääkis ta.

Siiski tundis Kaups rõõmu selle üle, et on millegi ebatavalise kuid ikkagi positiivsega tähelepanu pälvinud.

Kaupsi sõnul oli antud uuring talle igal juhul signaaliks, et tal on vaja oma tuntuse saavutamiseks rohkem tööd teha.

Teisalt leidis ta, et ka kõige tuntumatest poliitikutest nagu Mart Laar ja Ene Ergma, ei olnud neljandik-viiendik vastanutes midagi kuulnud. Tema sõnul näitab see seda, et hoolimata riigikogu kodulehel ülevalolevast rikkalikust informatsioonist, ei ole inimesed sellest huvitatud.

“Inimesed ei ole riigikogu tööst huvitatud. Infovahetus peab ikkagi kahepoolne olema,“ ütles ta.

Ene Kaups on riigikogu ees viimase aasta jooksul esinenud 12 sõnavõtuga. Näiteks tema reformierakondlasest kolleeg Igor Gräzin on riigikogus sama aja vältel sõna võtnud 128-l korral.

Vähemtuntud riigikogulaste esikümnesse kuuluvad Keila ekslinnapea Leino Mägi (Reformierakond) ja riigikogu noorim saadik Kalle Palling (Reformierakond) on silma paistnud vastavalt 2 ja 5 sõnavõtuga.

Lisaks neile, kuulsid vähetuntud riigikogulaste esikümnesse veel Tiina Oraste (IRL),

Tõnu Juul (Reformierakond), Kalvi Kõva (SDE), Tiit Kuusmik (Keskerakond), Lauri Luik (Reformierakond), Margus Lepik (Reformierakond) ja Maret Merisaar (roheline).