Soome kinkis Eestile 58 ajaloolist relva
Soome ja Eesti riigi vahelise kokkuleppega andis Soome sõjamuuseum täiesti tasuta Eesti Laidoneri muuseumile kümned sõjamasinad.
„Saksa vindiga olen kolm korda märki lasknud,“ meenutas 1944. aastal Saksa lennuväkke astunud, kuid lahingutegevusest peaaegu pääsenud Harri Jõgi.
„88millimeetrine õhutõrjesuurtükk oli kõige kõvem relv,“ kiitis nõukogude vangilaagri läbi teinud Jõgi.
Täna läheb 82aastane mees lennusadama angaaridesse vana tuttavat relva vaatama. „Kaks korda olen sellist pärast sõda paitada saanud: Tondil olid venelastel trofeerelvad ja Tammiksaarel on Pärnus ka üks,“ täpsustas ta.
Möödunud nädalal saabusid relvad ja masinad Harju AB Autovedude autode ning Tallinki laevadega Põhja-Soomest Eestisse. Eesti poole kanda jäi ligi pool miljonit krooni transpordikulusid.
„Soome sõjamuuseumi kogud on väga unikaalsed ja need täienevad pidevalt, sest Soome armees maha kantavatest relvadest antakse esimesena valida sõjamuuseumil,“ ütles Laidoneri muusemi direktor Indrek Tarand.
„Enne teist ilmasõda oli Eestis vabadussõja muuseumis, mille õigusjärglane on nüüd Laidoneri muuseum, samuti korralik relvakogu,“ ütles Peeter Kuimet kaitseministeeriumist.
„Pärast juunipööret muuseum likvideeriti ning Punaarmee võttis osa muuseumirelvi lausa kasutusele,“ lisas Kuimet.
Lagedil asuva Eesti Vabadusvõitluse muuseumi omanik Johannes Tõrs käis täna lennuangaaris vana, kuid hästi hooldatud sõjatehnika vahel natuke kadedalt ringi. „Peaasi, et need nüüd Eestis olemas on. Muidugi tahaks neist osasid ka Lagedile näitamiseks,“ lausus Tõrs.
Kuimeti sõnul on 23. juunil kingituse pidulik vastuvõtmine ning võidupühade ajal on sõjamasinad lennuangaaris huvilistele vaatamiseks.
„Lisaks relvadele, mida soomepoisid on kasutanud, on siin ka uuemaid Vene relvi, mida eestlased nõukogude okupatsiooniarmees teenides on käes hoidnud ja käsitsema õppinud,“ lisas Kuimet.
Pärast esmaesitlust läheb sõjatehnika Suur-Sõjamäele hoiule ning tõenäoliselt annab Laidoneri muuseum neid edaspidi ka teistele sobivatele muuseumidele eksponeerimiseks.
Soome sõjalise vanavara „kingikott“
25millimeetrine signaalpüstol 25 (Belgia, Prantsuse, USA, Soome, Saksa, Vene). Neid on kasutanud ka soomepoisid;
Kaheraudne signaalpüstol, mida kasutati 1941-1944 Eesti rinnetel;
Soome kuulipilduja 762 KK 62; 7,62millimeetrine, mida kasutati ka soomepoiste koolitusel;
Soome tagasilöögita 95millimeetrine tankitõrjekahur;
Soome granaadiheitja 81 KRH 38Y, mida kasutasid ka soomepoisid;
88millimeetrine Saksa õhutõrje suurtükk, üks tuntumaid II maailmasõjas kasutatud suurtükke;
Iseliikuv õhutõrjekahur, mis ehitatud Vene tankile, 1950.-1960. aastaist;
Jalaväelahingumasin BMP-1;
Sakslaste ründesuurtükk STU-40.
Kokku kinkis Soome Eestile: 5 välikahurit, 3välihaubitsat, 6 õhutõrjekahurit, 11 tankitõrjekahurit, 1 tagasilöögita tankitõrjekahur, 1 ründesuurtükk, 1 jalaväe lahingumasin, 1 iseliikuv õhutõrjekahur, 3 miinipildujat 1 granaadiheitja, 5 kuulipildujat, 1 automaatpüss, 2 automaati, 2 snaipripüssi, 2 püstolkuulipildujat, 1 püstol, 12 signaalpüstolit
Loe ka homsest Eesti Päevalehest.
