Register sisaldab andmeid nii munitsipaal- kui ka eralasteaedade kohta, lisaks loetakse üles lapsehoidjad ja mängutoad.
“Vanem saab lasteaiaavalduse esitada elektrooniliselt ning nii lasteaiad, vanemad kui ka vallavalitsus saavad seejärel internetis jälgida, mis järjekorras edasi saab, millise laseaia millises rühmas kui palju kohti on,” kirjeldas Hagudi Vikerkaare lasteaia juhataja Anu Pekkermann uue registri üldist sisu.
Lapsehoiuregister on mõeldud kogumaks ja jagamaks kogu infot lastehoiu kohta, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.
“Lastehoid tähendab seda, kui keegi teine lapsevanema asemel lapsega tegeleb ja ei ole vahet, kas kaks tundi, nädalavahetuse või terved päevad,” selgitas Püüa.
“Lapsevanemal peab lastehoiuregistri järgi olema infot nii lasteaedade järjekordade kui ka selle kohta, kui palju mängutoas lapse paaritunnine hoidmine maksab,” tõi ta näiteks.
Püüa sõnul võiks juba praeguste tehnoloogiliste võimaluste juures – kui süsteeme ja seadusi vastavalt arendada ja muuta – hetkel, mil laps sünnib, talle kohe haigekassakaardi teha, saata laiali linnade kingitavad pakid ja ühtlasi panna kirja võimalikud kodulähedased lasteaiad. “Kohalikud omavalitsused saaksid väga lihtsalt prognoosida mõne aasta peale ette, kui palju lasteaiakohti vaja,” tõi Püüa näiteks.
Kolm aastat tagasi toonase rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo büroos algatatud register oli algselt mõeldud peamiselt eralapsehoidjate ametlikustamiseks.
Registri valmistamist korraldanud Püüa sõnul sai esialgsest palju terviklikumat infot sisaldav register iseenesest juba ammu valmis.

Juriidika jäi tähelepanuta
“Aga meil jäi kahe silma vahele asja õiguslik pool,” nimetas Püüa põhjuse, miks registri käivitamine alguses venima jäi. Olemasolevate seaduste raames sellist üle-eestilist registrit luua polnud võimalik, vaid selleks tuli mitmeid andmetöötlust puudutavaid seadusi muuta.
Kuigi register on samm paremuse poole, pole siiski loota, et selle abil lasteaiakohti juurde tuleks. Kaheaastase Uma Christeli ema Kirki arvates pole andmebaasist lapse järjekorrakoha näpuga järgiajamisel erilist mõtet. „Mida see mulle ikka annab, kui ma tean, et ta nüüd täpselt sellisel kohal on? Ega seepärast ju ta kiiremini kohta ei saa,” arutles Kirki. Uma Christel pandi järjekorda kohe sündimise järel ja nüüd kaks aastat hiljem saab temast sõimelaps Kullatera lasteaias.
Registri programmeeris valmis AS Andmevara, igal aastal hakkab selle ülalpidamiseks kuluma 1,3 miljonit krooni. Lisaks läheb sel aastal koolituskuludeks – et lasteaednikud registrit kasutada oskaksid – 1,7 miljonit krooni. Registriga õpetatakse töötama üle 800 lasteaiajuhataja ning kohaliku omavalitsuse töötaja. Püüa sõnul on siiani ebasge, kuidas motiveerida omavalitsusi ja siseministeeriumi registrit edasi arendama ning efektiivselt töös hoidma. Tema arvates võiks nii selle kui ka teiste tulevaste infotehnoloogiliste süsteemide puhul kaasata era- ja kolmandat sektorit, kes on konkreetses valdkonnas asja sisust huvitatud pool ja näeb tervikut.
“Lastehoiuregistri puhul võiks selle haldamine minna näiteks lastevanemate liidu kätte,” soovitas ta.





Lasteaednike töö lihtsamaks
“Minu jaoks töö ja lastevanematele info saamise teeb see register edaspidi kindlasti lihtsamaks,” ütles esimesel lastehoiuregistri katsekoolitusel lasteaiajuhatajatele osalenud Hagudi Vikerkaare lasteaia juhataja Anu Pekkermann.
Pekkermann tõi oma töö lihtsustamise ehk kaasajastamise näitena, et väga lihtsalt saab menetleda ka nende laste liikumist, kes mitmesse lasteaeda järjekorda on pandud. “Praegu tuleme lasteaiajuhatajatega maikuus kokku, nimekirjad näpus, ja kontrolime ükshaaval läbi, millised nimed kattuvad, kuid registris saab igasugused muudatused paari kla¬vivajutusega teha ja kui laps ühte lasteaeda on saanud, siis see kajastub ka registris,” selgitas Pekkermann.