Raivo Trass: Pärimusteater toetub ajaloolastele ja entusiastidele

Pärimusteatri Loomine üks liidritest, lavastaja Raivo Trass tõi eile Otepää linnusemäel välja Triin Sinissaare uue näitemängu “Pärija”, mis viib vaatajad Eesti muinasaega.

— Millel põhineb lugu eestlastest, mis jutustab ajast, millest andmeid napilt?

— Pärimusteater esitab ajaloolaste abil oma nägemuse noist aegadest. Triin Sinissaare tõlgenduses on kirjas, mida need inimesed kogesid, läbi elasid, mis kannatusi nad pidid taluma, mida neile Euroopast tutvumiseks toodi. Jah, lavastus on kannatuslugu; mitte sünge, pigem lummuslik ja äratuntav, kaasaelamisele kutsuv. Kajastatud on Otepää elanike kihud ja hirmud aastatel 1208–1224.

— Kust tuli lavastuse idee?

— Lavastuse eeltöö algas kolm aastat tagasi, samal ajal mängisime Soontaganal “Soolaeva”. Idee äratajaks oli arheoloog Ain Mäesalu. Sel aastal möödub 800 aastat esimesest, Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vallutusretkest Eestisse, Otepää alla.

— Seda ajajärku on Eestis sagedasti käsitletud rahvusromantiliselt – vabadusvõitlusena, mõõk käes. Kuidas seekord?

— Atraktsioone ei tule, mõõgavõitlust ei näidata. On lugu, jutustus, meenutus, ja, nagu ikka, inimesed – nad unistavad paremaist päevist, kindlusest ja elurahust.

— Mille alusel koguneb näitetrupp? Palju loeb siin innustumus materjalist? Muinsusest?

— Näitlejad said valitud väga lihtsalt: need, kes olid tööperioodil vabad, olgu nad vabakutselised või riigiteatris, kuid keda niisugune aines kutsub oma suvist puhkust säärase tööga koormama.

— Mille poolest on pärimusteater eriline? Kui sellise nime juba valisite, peaks see ju midagi tähendama?

— Teatrit tehakse mitut moodi, meie teeme nõndaviisi. Oleme toonud teatrisse nii tänaseid kui ka endisaegseid sündmusi, fakte, mida kirjandus on vast ka mõnikord kujutanud, aga liiga omas ajas ja moes kinni olles.

Teater Loomine otsib Eestile ajaloos olulisi lugusid, vahendab teatri keeles meie kombeid, komblust, eetikat, aga ka ilu ning maitset ja töökultuuri. Me teeme koostööd selle ala teadlastega, ja meil ei ole kiire – meid ei kannusta aastaplaan ega saali täituvus, meil polegi oma saali, meie eelarve on kultuuriministeeriumi armust olenematu. Meid toetavad kultuurkapital ja vallad, kus projekte korraldame.

— Kui palju teie tegemiste vastu huvi tuntakse?

— Huvi jätkub seni, kuni eestimaalast huvitab oma maal juhtunu.

Esietendus

“Pärija” tuleb regilauluga

•• Pärimusteatri Loomine uuslavastus Otepääl sünnib koos regilauljate Ene Vilipuu ja Madli Võsobergi lauluesitusega, mida on nõustanud rahvalaulu-uurija Ingrid Rüütel.

•• Näitlejatest teevad kaasa Külli Teetamm (Tallinna Linnateater), Kersti Kreismann (Draamateater), Hannes Prikk, Päär Pärenson, Joonas Parve, Erik Ruus (Rakvere teater), Eero Spriit, Sten Zupping, Alina Karmazina (Vanemuine), Aijar Ausma ja Enn Lillemets.

•• Kunstnik on Riina Vanhanen.

•• Pärast etendust toimub ajalooteemaline vestlus Ain Mäesalu juhtimisel koos lõpupauguga keskaegsest püssist.

•• Linnuse kolmel tasapinnal müüakse kohalikku käsitööd ja Otepää talude toitu, lastele on mänguplats.

•• “Pärijat” etendatakse Otepääl 19., 20., 25., 26. ja 27. juulil kl 20.