Isa sai Ameerikas elava lapse eest kaheksa aastat toetust
Nüüdseks 16-aastase tütre ema Kristi kuulis juhtumisi, et tema eksabikaasa, kellega nad pole pärast lahutust ning ema ja tütre Ameerikasse lahkumist kaheksa aastat suhelnud, on saanud Eestis endiselt lapsetoetust. Iga kuu on mehe kontole tiksunud mitusada krooni, samas pole laps isalt alimente saanud.
“Kui Eestist ära sõitma hakkasime, helistasin ka sotsiaalkindlustusametisse ja teatasin, et lähen koos lapsega Eestist minema ning enam pole põhjust lapse isa arvele toetusi kanda,” meenutas Kristi.
Ühendriikides elukutse omandanud ning oma eluga edasi liikunud naine oli üllatunud, et Eestis üldse ei kontrollita, kellele toetusi makstakse. “Niisuguseid lugusid võib ju teisigi olla – paljud inimesed ju lahutavad ja vahetavad ka riiki,” lausus Kristi.
Registris kirjas välismaal olijana
Sostiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja kohusetäitja Kai Sippi sõnul on selle pere kohta tõesti peretoetuse toimik, mis näitab toetuste maksmist. “Toimikus on vaid isa avaldus toetuse panka kandmise kohta aastast 1994,” ütles Sipp.
Kristi sõnul ei olnud tal endal 16 aastat tagasi, lapse sündimise ajal, pangakaarti ning nii lasid nad lapsetoetuse toonase abikaasa pangakontole kanda. Hiljem lahutuse järel ei õnnestunud aga toetust tagasi ema arvele saada.
Hiljem on Kristi ka Eesti ametiasutustega kokku puutunud ja endale ja tütrele uue passi teha lasknud. “Meie kohta on Eesti registrites kirjas, et me ei ela alaliselt Eestis.” Ta eeldas, et riik teab, kus laps tegelikult asub, ja et tal pole enam õigust lastetoetusele.
Sippi sõnul on toetuse saaja kohustatud oma elukohajärgset pensioniametit kirjalikult teavitama, kui ilmnevad peretoetuste saamist mõjutavad asjaolud. Kristi seda tegigi, kuid mitte kirjalikult ning tagantjärele on võimatu ka selgeks teha, kas telefonikõne vastu võtnud ametnik selgitas talle vajadust kirjalik avaldus teha. Telefonikõnest pole ühtegi märget jäänud. “Kui lapse ema koos alaealise lapsega elas Ameerikas, siis ei olnud lapse isal õigust lapsetoetusele,” võttis Sipp olukorra üheselt kokku. Tema sõnul kontrollib sotsiaalkindlustusamet toimunut ja kui kõik asjaolud ongi niisugused, siis nõutakse isalt enammakstud summa tagasi. “Summa suurus selgub menetluse käigus.”
Eesti Päevalehe lihtarvestuse järgi peaks olema kaheksa aasta peale kokku tegu umbes 30 000 krooniga, iga kuu 300 krooni ning kord aastas koolitoetust, mis praegu on 450 krooni. Kui toetusemaksjad ikka kontrollivad Eesti koolide registreid, siis lapse 16-aastaseks saamise järel peaks isale toetuste maksmine ka ilma avalduseta katkema.
Lapsetoetused
•• Peretoetusele on õigus Eesti alalistel elanikel ning Eestis elavatel välismaalastel, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Peretoetustele on õigus ka Eestis elavatel perekonnaliikmetel ja välismaal õppimise tõttu
perest eemal viibivatel lastel.
•• Lapsetoetusele on õigus kuni 19-aastasel lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 19-aastastele makstakse toetust kooliaasta lõpuni.
