Zbigniew Brzezinski: Gruusia sõda meenutab Soome ründamist
•• Kuidas hinnata Venemaa invasiooni Gruusiasse?
Põhimõtteliselt on mängus see, millist rolli hakkab Venemaa mängima uues rahvusvahelises süsteemis. Putin on kahjuks suunanud Venemaa kursile, mis õudust ärataval viisil sarnaneb Hitleri ja Stalini omaga 1930-ndate aastate lõpus. Rootsi välisminister Carl Bildt on väga tabavalt tõmmanud paralleeli selle vahel, kuidas Putin on “õigustanud” Gruusa tükkideks kiskumist – Vene kodanikega Lõuna-Osseetias – ja kuidas Hitler nimetas oma tegevust Tšehhoslovakkias sudeedisakslaste “vabastamiseks”.
Veelgi pahaendelisemad on paralleelid Putini Gruusia-strateegia ja Stalini poolt Soomes tehtu vahel: soov alistada vägivalla abil väike demokraatlik naaber. Moraalselt ja strateegiliselt on Gruusia tänapäeva Soome.
Rahvusvahelise üldsuse ees seisab küsimus, kuidas vastata Venemaale, kes kasutab toorest jõudu laiemate imperialistlike eesmärkide nimel: selleks et viia endine Nõukogude ruum tagasi Kremli kontrolli alla ning et lõigata läbi lääne pääs Kaspia merele ja Kesk-Aasiasse, haarates Gruusiat läbiva Bakuu-Ceyhani naftajuhtme enda kontrolli alla.
Panused on väga suured. Mängus on ligipääs naftale kui üha napimaks ja kallimaks muutuvale ressursile – ja ka see, kuidas suurvõim käitub maailmas, kus riigid on üksteisest suures sõltuvuses. Sellises maailmas tuleks käituda arvestavalt ja konsensuslikult, mitte aga toorest jõudu kasutades.
Gruusia allajäämine ei tähenda üksnes seda, et lääs lõigatakse ära Kaspia merest ja Kesk-Aasiast. Me võime loogiliselt eeldada, et kui Putinile vastupanu ei osutata, kasutab ta sama taktikat ka Ukraina suhtes. Putin on juba Ukrainat avalikult ähvardanud.
•• Mida – kui üldse – saab lääs ette võtta, et ohjeldada Venemaad?
Mitte üksnes lääs, vaid terve rahvusvaheline üldsus peab tegema selgeks, et säärane käitumine võib viia isolatsioonini ning majanduslike ja rahaliste sanktsioonideni. Juhul kui Venemaa jätkab seda kurssi, tuleb ta lõpuks rahvusvahelisest kogukonnast isoleerida – mis ohustab pikemas perspektiivis ta enda heaolu.
Kollektiivse rahvusvahelise reaktsiooni korraldamise eest vastutavad eeskätt Ameerika Ühendriigid. Venemaa sissetung Gruusiasse tõendab äärmiselt kurval viisil viimased kaheksa aastat Valges Majas kestnud enesepettust Putini ja tema reÏiimi osas. Meenub kaks märkimisväärset seika. Esiteks, pärast seda kui Bush kohtus esmakordselt Putiniga, ütles ta, et nägi Putini hinge ning võib teda usaldada. Teiseks, mitte väga palju aega tagasi väitis (USA riigisekretär – toim) Condi Rice, et Ameerika suhted Venemaaga pole kunagi olnud paremad kui nüüd!
•• John McCain on juba soovitanud Venemaa G8-st välja heita. Kas teie kaaluksite midagi sellist?
G8 on niigi võimetu fiktsioon. Tegema peab sellest palju rohkem. Vaja on ühist tegutsemist kõigil tasandeil – ÜRO-s, Põhja-Atlandi Nõukogus, EL-is ja NATO-s, kaasates nii jaapanlased, hiinlased kui ka teised –, et Venemaale selgeks teha: ükskõik mis probleemide üle ta ka ei kaeba, ei tohi ta nende lahendamiseks enda naaberriiki ettekavatsetult tükkideks rebida ega püüda selle üle poliitilist kontrolli saautada.
•• Kas lääs on kohustatud Gruusiat sõjaliselt aitama?
Küsimus ei ole selles, milleks lääs praegu kohustatud on. Küsimus on meie pikaajalises huvis. Kui Venemaa, kes oma võimu ja jõudu valesti hindab, jätkab oma natsionalistlikku ja imperialistlikku kurssi, siis kannatame kõik. Seda olulisem on nüüd Venemaa peatamine, mobiliseerides kollektiivse, globaalse reaktsiooni Venemaa invasioonile vastamiseks. See võib lõpuks viia ka majanduslike ja rahaliste sanktsioonideni, ehkki võib loota, et ülejäänud osa Venemaa eliidist, sealhulgas ärieliidist, säilitab külmema pea ning hindab Venemaa potentsiaalset kahju paremini. Venemaa ei suudaks uues külmas sõjas praegu vastu pidada.
•• Kas NATO peaks vastusena nüüd Gruusia kiirelt alliansi liikmeks võtma?
Lääs ei pakkunud Gruusiale NATO liikmesuse tegevuskava – mis on täisliikmesuse ettevalmistus –, sest soovis arvestada Venemaa ambitsioone. Nüüd on selge, et Putini ambitsioonide arvestamine on olnud kontraproduktiivne. Arvestades juhtunut, peaks NATO pakkuma Gruusiale liikmesuse tegevuskava, et täita kevadel Bukarestis Gruusiale antud lubadust, et NATO soovib millalgi tulevikus kaasata enda täisliikmete sekka Gruusia.
•• Te ei ole mitte ühtegi korda maininud Venemaa presidenti Dmitri Medvedevit – üksnes Putinit. Kas Medvedev ei puutu üldse asjasse?
Tema mängib siin sama suurt rolli kui 1950. aasta Nõukogude Liidus ametlik riigipea. Kas keegi üldse mäletab tema nime? Kuid Nõukogude Liidu tegeliku valitseja nime mäletavad pea kõik – ja see nimi riimub Putiniga.
Elulugu
Zbigniew Kazimierz
Brzezinski
•• Ameerika akadeemik ja poliitik, kes on olnud mõjukas Nõukogude Liidu vastane.
•• Sündinud 1928 Varssavis, saanud 1953 Harvardi ülikoolist doktorikraadi politoloogias, Columbia ülikooli Kommunistlike Asjade Instituudi esimene juht.
•• Nõustanud presidentide Kennedy ja Johnsoni administratsioone, aastatel 1977–1981 USA presidendi Jimmy Carteri rahvusliku julgeoleku nõunik.
•• Johns Hopkinsi Ülikooli Rahvusvaheliste uuringute kooli professor ja presidendikandidaadi Barack Obama välispoliitika nõuandja.
© Global Viewpoint 2008
Tõlkinud Külli-Riin Tigasson
