Eestlased peavad sõjasüüdlaseks Venemaad, eestivenelased Gruusiat
“Küsitlus annab meile väga olulist informatsiooni Eesti ühiskonna kohta, kinnitades varasemate uuringute sarnaseid tulemusi,” ütles Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik. “Eestlaste ja eestivenelaste hoiakud Venemaaga seotud asjade suhtes erinevad kardinaalselt,” kommenteeris ta. “Kui suurem osa eestlastest näeb konflikti algatajana Venemaad ning umbes samasugune osakaal vene keelt kõnelevatest Eesti elanikest peab vastupidi süüdlaseks Gruusiat, võib taas kinnitada, et Eestis elavad rahvused ammutavad endiselt infot omavahel kattumatutest meediaruumidest,” ütles uuringu kokkuvõtteks sotsioloog Henri Sepp uuringukeskusest Klaster.
“Eestivenelased ammutavad infot peamiselt Venemaa meediakanalitest, eelkõige TV-st,” ütles sotsioloog Ivi Proos. “Erakordsete sündmuste puhul, kui põhjalikuks analüüsiks ei jätku aega, on meedia mõju mitu korda suurem ning eestlaste ja venelaste arusaamad ja seisukohad lahknevad selgelt,” lisas ta.
Ignoreerida ei tohi
“Eesti meedia on üksmeelselt Gruusiale kaasa tundnud, kuid Vene telekanalid on edastanud operatsiooni hoopis teises valguses,” hindas Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp. “Arvatavasti seetõttu usubki keskmine vene keelt emakeelena kõnelev eestimaalane sõnumit, et Vene vägede eesmärk on vaid vältida “humanitaarset katastroofi”.”
“Vene telekanalitest ei näe, kuidas maailma linnades avaldatakse Gruusiale toetust ja protestitakse Venemaa agressiooni vastu,” tõi näiteks uuringutulemustega tutvunud peaminister Andrus Ansip.
“Kuna inimeste elukogemust ja mälu ei ole võimalik jõuga muuta, siis tuleks nimetatud erinevust arvestada ka Eesti välispoliitiliste seisukohtade kujundamisel – kolmandiku elanikkonna hoiakut ole mõistlik lihtsalt ignoreerida,” ütles Vetik.
“Gruusia näide kinnitab, et ühiskonna sisemine killustatus on ohuks rahvuslikule julgeolekule,” lisas Vetik.
“Tähelepanu väärib, et veerand kõigist vastajaist ei oska Osseetia sündmusi hinnata, ning see näitab, et meedias kõlanud analüüsid ja spetsialistide seisukohavõtud pole kõigile inimestele arusaadavad ja ilmselt ka usaldusväärsed,” ütles Proos.
Väga ootuspäraseks pidas Sepp kartusi, et konflikt laieneb Venemaa piirialadelt ka Baltimaadesse. “Eestlased olid märksa enam veendunud konflikti laienemise võimalikkuses,” lausus Sepp. Ta tõdes, et Gruusiat süüdlaseks pidavad venekeelsed elanikud aga arvavad, et konflikti ei teki, kui Baltimaad seda ise ei õhuta.
“Eestis elavad venelased ei leia vähemasti praegu, et Venemaal oleks mingit põhjust tulla Baltimaadesse oma kodanikke kaitsma,” järeldas ta.
Uuringus osalenute vastus küsimusele, kas rahvas toetab Eesti valitsuse praegu valitud kurssi, on Sepa sõnul jaatav. “Tulemused näitavad, et nii eesti- kui ka venekeelsed elanikud näevad riigil esmajoones humanitaarabi saatmise ja solidaarsuse väljendamise rolli,” ütles Sepp.
Peaminister võis seeüle vaid heameelt tunda. “Eesti oli üks esimesi Gruusiale humanitaarabi andjaid ja kõrgelt toetatakse ka Eesti aktiivset diplomaatilist tegevust,” ütles Ansip.
