Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artikli ühe autori Shuguang Zhangi sõnul asendavad selliste retseptoritega varustatud seadmed peagi lennujaamades töötavaid koeri ning avastavad haigusi, mille tunnuseks on spetsiifiline lõhn, vahendas Novaator.

Lõhna tundmise eest vastutavad valgud, mida nimetatakse haistmisretseptoriteks, mida pole siiani osatud laboris massiliselt toota, mistõttu on neid väga keerukas uurida, kuid nüüd on see takistus ületatud, mis avab võimalused paljude lõhnamaailma saladuste avastamiseks.

Lõhnataju eest vastutavad inimese genoomis pea 400 geeni, kuid koertele ja hiirtele jääme selless osas siiski selgelt alla – neil on lõhnadega seotud umbes tuhatkond geeni.

Üks lõhn aktiveerib mitmed retseptorid ning aju klassifitseerib spetsiifilise lõhna vastavalt sellele, millised retseptorid lõhna peale aktiveerusid.

Uue tehnoloogia abil on erinevaid retseptoreid võimalik ilma rakkude abita sünteesida, meetod võimaldab kiiresti toota suurtes kogustes valku, mis võimaldab hakata põhjalikumalt uurima lõhnaretseptorite ehitust ja tööpõhimõtet. 
 

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena