Ena­mik amee­rik­la­si ar­vab või pi­gem loo­dab, et Ba­rack Oba­ma saab pa­re­mi­ni hak­ka­ma ma­jan­dusp­rob­lee­mi­de­ga, ning vii­mas­tel nä­da­la­tel on pal­ju­de vaat­le­ja­te mee­lest just see suu­ren­da­nud te­ma üle­kaa­lu po­pu­laar­susküsit­lus­tes.

Sel nä­da­lal käis Oba­ma väl­ja oma uue­mad et­te­pa­ne­kud, kui­das just n-ö liht­sat amee­rik­last ma­jan­dus­su­ru­ti­ses ai­da­ta. Nii keh­tes­taks ta kol­meks kuuks mo­ra­too­riu­mi, mil­le jook­sul ei saaks osa pan­ku võtta ko­du­lae­nu ta­su­mi­se­ga hät­ta­ sat­tu­nu­telt ära kin­nis­va­ra.

Ta an­naks et­tevõte­te­le 3000 dol­la­rit mak­su­soo­dus­tust iga loo­dud töö­ko­ha koh­ta, lu­baks ini­mes­tel võtta väl­ja ku­ni 15 prot­sen­ti ehk ku­ni 10 000 dol­la­rit oma pen­sio­ni­fon­dist il­ma mak­su­ta ning moo­dus­taks fö­de­raal­fon­di, kust saak­sid lae­nu osa­rii­gi- ja lin­na­va­lit­su­sed.

Eda­sis­te fi­nantssekelduste väl­ti­mi­seks an­naks ta va­lit­su­se­le suu­re­ma õigu­se re­gu­lee­ri­da ra­hasüstee­mi ning Fö­de­raal­re­serv peaks sa­mu­ti saa­ma ula­tus­li­ku­ma jä­re­le­val­veõigu­se.

Majandusteemad

Mak­sukär­ped jõuka­ma­te­le tu­leb te­ma mee­lest kao­ta­da, keskk­las­si­le aga an­naks ta mak­su­soo­dus­tu­si 5000 dol­la­rit ini­me­se ja

10 000 dol­la­rit pe­re koh­ta. Mak­su­de dek­la­ree­ri­mist tu­leb liht­sus­ta­da ning va­nu­rid, kel­le sis­se­tu­lek jääb al­la 50 000 dol­la­ri aas­tas, ei peaks mak­se enam maks­ma­gi. Et aga ra­ha ik­ka­gi fö­de­raa­lee­lar­ves­se tu­leks, teeks ta sea­du­sand­ja­le ko­hus­tu­seks lei­da iga uue ku­lu­tu­se koh­ta uu­si mak­sutulusid ja uu­te mak­sukär­be­te keh­tes­ta­mi­se kor­ral tu­leks siis mõis­ta­gi lei­da ka uu­si tu­lual­li­kaid.

Oba­ma on pi­da­nud va­ja­li­kuks riik­lik­ku ter­vis­hoiu­kind­lus­tust, mis võimal­daks ini­mes­tel saa­da kind­lus­tus­ka­tte nii­sa­mu­ti, kui se­da saa­vad fö­de­raaltöö­ta­jad. Ra­ha sel­leks saa­dak­se mak­sust, mis keh­tes­ta­tak­se nei­le tööand­ja­te­le, kes ter­vi­se­kind­lus­tust oma töö­ta­ja­te­le ei pa­ku. Üksi­ki­si­kud ei to­hiks kao­ta­da ka ter­vi­se­kind­lus­tust, kui nad töö­koh­ta va­he­ta­vad. Ra­vi­mi­hin­da­de ala­ne­mist loo­dab ta aga sel­lest, et ra­vi­meid lu­ba­taks ka vä­lis­maalt os­ta.

2050. aas­taks soo­vib Oba­ma vä­hen­da­da süsi­nik­diok­sii­di emis­sioo­ni 80 prot­sen­ti 1990. aas­ta­ga võrrel­des, 2020. aas­taks tu­leks aga jõuda sa­ma­le ta­se­me­le 1990. aas­ta­ga. 2030. aas­taks soo­vib Oba­ma vä­hen­da­da USA üldist naf­ta­tar­bi­mist vä­he­malt 35 prot­sen­ti ehk kümne mil­jo­ni bar­re­li võrra päe­vas, mis üht­la­si peaks tä­hen­da­ma vä­lis­mai­sest naf­tast sõltu­vu­se vä­hen­da­mist. Ben­sii­ni hin­na pu­hul tu­leb te­ma mee­lest kont­rol­li­da kütu­se­toot­ja­te te­ge­vust.

18 aas­ta­ga tu­leb saa­vu­ta­da au­to­de kütu­se­ku­lus ka­he­kord­ne kok­ku­hoid. Sel­leks an­naks ta au­to­toot­jai­le mak­su­soo­dus­tu­si, suu­ren­da­maks in­ves­tee­rin­guid ker­ge­ma­te ma­ter­ja­li­de ja öko­noom­se­ma­te uu­te moo­to­ri­te väl­jatöö­ta­mi­seks.

Biokütus­te osas on Oba­ma eesmär­giks, et ju­ba 2012. aas­tal olek­sid kõik uued au­tod “kütu­se­paind­li­ku­d” ehk siis ka­su­tak­sid ka muid kütu­se­lii­ke pea­le fos­siil­set pä­ri­to­lu ve­de­li­ke. Rõhk tu­leb pan­na tsel­lu­loo­sist eta­noo­li toot­mi­se­le, kuid si­hiks peab ole­ma sel­le saa­mi­ne mit­te (toi­du- ja söö­dakõlb­li­kust) te­ra­vil­jast, vaid muust taim­sest ma­ter­ja­list.

Välispoliitika

Oba­ma on kuu­lu­ta­nud, et vä­lis­po­lii­ti­kas pea­vad esi­ko­hal ole­ma dip­lo­maa­tia ja lä­birää­ki­mi­sed, mit­te aga sõja­li­sed akt­sioo­nid. Ta on öel­nud, et peaks eel­tin­gi­mus­te­ta kõne­lu­si ka sel­lis­te vae­nu­li­ke rii­ki­de liid­ri­te­ga na­gu Iraan, Süüria, Põhja-Ko­rea ja Ve­ne­zue­la – päl­vi­des sel­le­ga va­ba­riik­las­telt et­te­hei­ted naiiv­su­ses. Ta on küll täp­sus­ta­nud, et mõis­ta­gi peak­sid sel­li­sed lä­birää­ki­mi­sed ole­ma kor­ra­li­kult et­te val­mis­ta­tud. Tu­ge­vad rii­gid ja tu­ge­vad pre­si­den­did koh­tu­vad vas­tas­te­ga ja rää­gi­vad nen­de­ga, on ta öel­nud ja li­sa­nud, et teist­moo­di on proo­vi­tud, kuid ka­su po­le sel­lest ol­nud.

Oba­ma on ol­nud Iraa­gi sõja vas­tu, kuid se­naa­to­ri­na ei pi­da­nud ta sel­les küsi­mu­ses hää­le­ta­ma, sest ta liht­salt pol­nud sõja al­gul veel se­na­tis. Ta on öel­nud, et toob USA väed väl­ja 16 kuu jook­sul pä­rast se­da, kui ta järg­mi­se aas­ta jaa­nua­ris Val­ges­se Maj­ja ko­lib. Ta on väit­nud, et te­ma vas­tu­seis sõja­le al­gu­sest pea­le võimal­dab tal se­ni­sest va­ba­riik­li­kust po­lii­ti­kast sel­les osas sel­gelt eris­tu­da ja sel­le­le ka lõpu te­ha.

Na­gu öel­dud, on Oba­ma en­da sõnul val­mis koh­tu­ma Iraa­ni pre­si­den­di­ga ning väl­jen­da­nud vas­tu­meel­sust sei­su­ko­ha suh­tes, na­gu võik­sid Ühend­rii­gid Iraa­ni hä­vi­ta­da. Se­da kuu­lu­tas eel­va­li­mis­te ae­gu te­ma ri­vaal Hil­la­ry Clin­ton. Sa­mal ajal on ta öel­nud, et Iraa­ni hoid­mi­ne tuu­ma­rel­va­va­ba­na oleks üks te­ma prio­ri­tee­te pre­si­den­dia­me­tis ning et Iraa­ni rünna­ku­le Iis­rae­li või mõne tei­se USA liit­la­se vas­tu rea­gee­riks ta “jõuli­selt ja kii­res­ti”.

USA sõprust Iis­rae­li­ga on ta ni­me­ta­nud pu­ru­ne­ma­tuks ning van­du­nud en­di­selt, et ta­gab juu­di­rii­gi jul­geo­le­ku. Ta on lu­ba­nud pin­gu­ta­da Iis­rae­li-Pa­les­tii­na konf­lik­ti la­hen­da­mi­se ni­mel, pi­da­des si­hiks Iis­rae­li kõrva­le Pa­les­tii­na rii­gi loo­mist. Iis­rae­li jul­geo­le­ku kind­lus­ta­mi­seks ja piir­kon­na sta­bi­li­see­ri­mi­seks peab ta va­ja­li­kuks dip­lo­maa­ti­li­si pin­gu­tu­si, et kaasata Süüriat.

Af­ga­nis­ta­ni ja Pa­kis­ta­ni­ga seo­ses on Oba­ma öel­nud, et ta ründaks al-Qai­da tu­gi­punk­te Pa­kis­ta­nis ka il­ma Pa­kis­ta­ni võimu­de heaks­kii­du­ta. Et saa­da USA-lt en­di­selt sõja­list abi, pea­vad vii­ma­ti mai­ni­tud vabanema nii al-Qai­da tree­ning­laag­ri­test kui ka Ta­li­ba­ni rühmi­tus­test oma ter­ri­too­riu­mil.

Ta on kor­du­valt väit­nud, et Iraa­gi sõda on tõmma­nud tä­he­le­pa­nu ee­ma­le Af­ga­nis­ta­nist, kus on va­ja roh­kem tööd te­ha. Eu­roop­la­sed pea­vad te­ma mee­lest oma pin­gu­tu­si ja pa­nust seal suu­ren­da­ma ning mit­te eelda-ma, et USA ja Suurb­ri­tan­nia tee-vad võit­lu­ses Ta­li­ba­ni­ga ära “mus­ta tö­ö”.

Pe­kin­gi mõju­ta­mi­seks ka­su­taks ta pre­si­den­di­na äh­var­dust pii­ra­ta Hii­na li­gipää­su USA tu­ru­le. Põhja-Ko­rea tuu­map­rog­ram­mi­ga peaks aga Oba­ma mee­lest te­ge­le­ma “rah­vus­va­he­li­ne koa­lit­sioo­n”, kus­juu­res USA peaks ka­su­ta­ma “jät­ku­suut­lik­ku, ot­sest ja ag­res­siiv­set dip­lo­maa­tia­t”.

Ve­ne­maa po­le Oba­ma arust ei vaen­la­ne ega lä­he­da­ne liit­la­ne ning Ühend­rii­gid ei to­hiks pel­ja­ta sur­ve aval­da­mist sel maal de­mok­raa­tia ja lä­bi­paist­vu­se suu­ren­da­mi­seks. USA peab te­ge­ma Ve­ne­maa­ga koostööd, et tol­le tuu­ma­rel­vad ja tuu­ma­ma­ter­ja­lid olek­sid tur­va­li­selt tal­lel.