Kustas Kikerpuu oli mees, kelleta Eesti muusikalugu oleks pea-tüki võrra vaesem. Ühtekokku on ta kirjutanud muusika ja sõnad ligi kahesajale lööklaulule, neist tuntumate seas on näiteks ETV saate “Horoskoop” laulud “Mul meeles veel”, “Meie kaks”, “Kannikesed emale”, “Taas punab pihlakaid”.

Kikerpuu omaloomingut ja arranžeeringuid on rohkesti esitanud näiteks Uno Loop ning tema tõi suurele lavale ka Jaak Joala, Helgi Sallo, Heidy Tamme ja paljud teised lauljad.

Suur osa tema loomingust ongi valminud erakordselt produktiivsetel 1960–1970-ndatel, mil Kikerpuu tegutses Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansambli-juhina. Ent kuigi “Horoskoobi” menu tõi ta publiku teadvusesse, ei pidanud Kikerpuu ise estraadimuusikat enda loomingust sugugi kõige väärtuslikumaks osaks. Pigem oli see tellimustöö kui südame kutsel sündinud muusika. Hoopis enam pakkus talle endale periood 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate algul, mil ta juhatas Eesti Raadio bigbändi. Oluline oli ka Kikerpuu töö õpetajana Georg Otsa nimelises muusikakoolis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Erakordne töövõime

See kõik annab muidugi tunnistust erakordsest töövõimest. Perfektsionistina püüdis Kikerpuu anda Eesti muusikaelu arengusse alati maksimumpanuse. Enda motoks on ta sõnanud: “Kui midagi ette võtad, siis tuleb panna nii palju kui jaksad, isegi kui tervisega maksta.”

2006. aastal pälvis Kikerpuu kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia oma tegevuse eest helilooja, dirigendi

ja pedagoogina ning põhjaliku džässharmoonia õpiku kirjutamise eest. Õpiku kirjutamine jäigi tema viimaseks muusikaalaseks panuseks.

Mälestused

Elmo Lööve

“Horoskoobi” režissöör

Olin ETV muusikasaadetes re-žissöör ja Kikerpuu toimetaja ning üheskoos tulime mõttele teha lauluvõistlus. Ka oli meil oma ansambel, lisaks meile mängisid seal Eino Tandre ja Tiit Varts.

Kikerpuu kuulas öösiti Soome raadiost uusi laule, kirjutas need maha, ansambel mängis fono-grammi ja reede öösiti saime laulud lindistatud. See tohutu töö käis hirmsa hooga.

Ta oli haruldaselt elurõõmus, ükskord ütles mulle, et minna tuleb niikuinii. Ta oli kirglik suitsumees ja kui tal kopsuvähk avastati, tahtis maha jätta. Aga sellest läks asi hullemaks ja arstid ütlesid: suitseta edasi.

Anne Erm

Jazzkaare korraldaja

See oli väga suur panus, mis Kustas Kikerpuu Eesti muusikasse andis. Oma vaiksel moel tegi Kikerpuu väga tõsist tööd. Ta viis oma kollektiivid uuele tasemele, näiteks orkestri Levimo, aga ka Eesti Raadio ja Televisiooni kollektiivid. Mis puudutab noori džässimuusikuid, siis õpetas Kikerpuu nii Otsa-koolis kui ka muusikaakadeemias mitmeid aineid ja töötas intensiivsemalt ka väikeste kollektiividega, nagu Mihkel Mälgand ja Kaire Vilgats.

Ta võis tunduda küll tõsine ja tõre, aga tema laulud olid ju vägagi romantilised. Vaga vesi, sügav põhi.

Uno Loop

laulja

Kikerpuu oli mu väga kauaaegne, peaaegu kõige pikaaegsem kolleeg. Olin tema solist aasta-kümneid ja ta kirjutas mulle väga palju häid lugusid. Kuigi ta oli väga järsu ja konkreetse ütlemisega, oli ta ka väga osavõtlik ja suhtus kolleegidesse arusaavalt. Kikerpuu laulud tulevad uue põlvkonna esituses areenile tagasi, see käib ikka niiviisi – uuel ajastul tulevad uued hitid, mis tüütavad varsti ära, ja siis tulevad põhiväärtused tagasi. Ja Kikerpuu kirjutas ikka väga palju häid laule. Siinkohal tuleks uutele tegijatele südamele panna, et nad ei moonutaks seda vana muusikat tundmatuseni.

Valter Ojakäär

helilooja

Kikerpuud kui muusikut olen võrrelnud Raimond Valgrega. Tema lauludel olid ilmekad meloodiad, ja nagu Valgregi, kirjutas ta neile ise sõnad. Luuletajana polnud ta vähem tähelepandav kui heliloojana. Ta kerkis heliloojana esile murrangulistel aastatel, kui märksõnaks sai ajaviide. Seetõt-tu ei saanud ta minu arvates meedias täit tunnustust.

See, mida ta Reklaamfilmis ja Eesti Televisioonis tegi, “Horoskoop” ja muu, oli puhtalt tema õlgadel. Ent see on vaid killuke tema elutööst. Seda kõike tegi ta esiletükkimatu töömehena, muusikale pühendunud inimesena.