Enam kui tuhandest saarest ja atollist koosnev pisiriik keset India ookeani tegi sel aastal suure sammu. Täna vannutatakse ametisse esimene demokraatlikult valitud president Mohamed Nasheed. Kuid saja aasta pärast võib tema riiki ära tunda veel ainult vee alt paistvate saarekontuuride järgi. 298 ruutkilomeetri suurune ja 350 000 elanikku mahutav saarestik vaatab tulevikku üha pessimistlikumalt.

Ühe sajandiga on veepind kerkinud ligi 20 sentimeetrit ja nüüd on saarestik keskmiselt 91 sentimeetrit merepinnast kõrgemal. ÜRO prognoosib järgmise saja aastaga veepinna tõusu 60 sentimeetrit.

Varbad vees

Maldiivid on järgmine riik pärast Naurut, kus rahvas on kodumaast ilma jäämas. Nauru ammendas oma loodusvarad ja jõudis pankrotti, sundides paljusid kolima Austraaliasse. Maldiivid seevastu langevad looduse ja kasvuhooneefekti tekitava tööstusliku progressi ohvriks.

Saja aasta pärast on kõikide sealsete elanike ja ka turistide varbad sõna otseses mõttes vees. Selline kogemus ongi juba igaühel omast käest võtta, sest 2004. aasta India ookeani tsunami (mis küll Maldiividel nõudis vaid 108 inimelu) muutis kuiva maismaa korraks sama hästi kui olematuks. Uus Maldiivide president Nasheed on otsustanud asutada fondi, mis suunaks turismilt saadava tulu uue maa ostmisele kohtadest, kus veepind nii lähedal ei ole. Ennekõike loodab ta seda leida kultuuriliselt lähematest riikidest, näiteks Indiast või Sri Lankast.