Rahvastikuministri büroo: nimede eestistamine ei ole lõimumispoliitika osa
Nimeseaduse muutmise seaduse eelnõus on sisseviidud muudatus, mille kohaselt on nime muutmise põhjenduste loetelusse lisatud isiku soov kanda eestipärast perekonnanime Eesti ühiskonda lõimumise eesmärgil, teatas riigikantselei.
Muudatusettepaneku eesmärk on soodustada Eestis elavate mitteeestlastest elanike lõimumist Eesti ühiskonda.
Rahvastikuministri büroo märkis, et Eestis elab palju võõrapäraste nimedega eestlasi ning eestipäraste nimedega vene keelt kõnelevaid inimesi, kes tunnevad ennast oma nimedega hästi ega soovi neid muuta.
"Kindlasti ei ole nimede eestistamine lõimumispoliitika osa," rõhutatakse teates. "See, et inimesel on eestipärane perekonnanimi, ei muuda teda automaatselt ühiskonnas lõimunuks."
Rahvastikuministri büroo on seisukohal, et integratsioon peaks olema sisuline protsess. Formaalne nimede eestistamine on nende sõnul kosmeetiline muudatus, mis tegelikkuses ei peegelda seda, millisel määral on inimene ühiskonda lõimunud.
"Nimemuutmine on iga inimese isiklik soov ja tunnetus. Riikliku integratsioonipoliitika eesmärgiks on, et inimene saaks ühiskonnas edukalt hakkama vaatamata sellele, millise päritoluga nime ta kannab," lisas büroo oma teates.
